Hip-hop koosneb 4+1 elemendist, milleks on tantsimine, grafiti, MC ehk Mic-control, räppimine ja viimase elemendina teadmine ehk knowledge.
Bronx oli tema sõnul seitsmekümnendate alguses linnaosa, mis oli eelnevalt kasvanud 200 tuhandelt inimeselt 1,2 miljoni inimeseni ja toonased ärimehed arvasid, et kasv jätkub, kuid läks teisiti. Pärast majanduslangust ja massilist majajäetud kinnisvara ülevõtmist kriminaalsete gängide poolt otsustasid Bronxi elanikud aga kuulutada gängidevahelisele võitlusele vaherahu ning suunata energia hoopis kultuuriloomesse.
„Kuni seitsmekümnendate alguseni valitses Bronxis sõda. Seitsmekümne esimesel aastal tehti vaherahu ning 1vs1 lahingud, mida tänavatel peeti muutusid 1vs1 tantsuks,“ kirjeldas ta vägivalla muutumist. Tagid ehk sümbolid, millega gängid territooriume märgistasid, muutusid tema sõnul aga värvikirevamaks ning omandasid grafitina kaunistuselemendi omaduse.
„Mulle on öeldud ikka, et teed seda mustade muusikat, aga siis hakkasin selle üle mõtlema, miks eestlased nii hip-hopi suhtuvad ja mulle tundub, et eestlased ongi rohkem laulurahvas kui räpirahvas. Ja tundub, et eestlastel pole kultuuris kunagi trumm erinevalt Aafrika rahvastest olnud nii tähtsal kohal, kui laul. Kui Aafrikas võetakse mingi probleemi puhul kätte trumm, siis eestlased jauravad niisama.“
Stereotüüp, et hip-hop on seotud vägivalla ja šovinismiga on tema sõnul aga visa kaduma, kuna seda tehakse siiski sooviga olla teistest parem. „Et seda olla, peab teised nurka lükkama, et ise parem välja näha. Samuti need, kes seitsmekümnendatel alustasid räppimisega olid Eesti mõistes ossid ja ossidel on ossimentaliteet,“ sõnas ta.
Hip-hop oli ka vahendiks, et olematutest majandusoludest välja murda, mille näiteks tõi Genka Dr Dre, kes on müümas oma edukat kõrvaklapi äri Apple’ile. „Ja tänapäeval teevad paljud edukad grafitikunstnikud koostööd ka selliste brändidega nagu Nike ja Gucci. Ärge kartke hip-hopi, see on lahe asi, mis on sündinud rahust ja armastusest ja ma loodan, et see jätkub samamoodi,“ lõpetas ta.