Kaitseminister Sven Mikser tervitab ameeriklaste eelnõu rajada Eestisse armeeüksusi
Eesti on Ameerika Ühendriikidele tänulik kiire kohaloleku suurendamise eest meie piirkonnas ning loodab selle jätkumist ka pikemaks ajaks, ütles kaitseminister Sven Mikser kohtumisel USA senaatori Bob Corkeriga, kes on ka USA kongressis läbinud Poola ja Baltimaadesse armeeüksusi loova eelnõu algataja.
Mikser arutas Corkeriga ka sel nädalal Ameerika Ühendriikide kongressile esitatud seaduseelnõu, mis näeb ette laiaulatuslikke meetmeid Venemaa agressioonile vastamiseks.
Eelnõu järgi suurendaksid Ameerika Ühendriigid märkimisväärselt oma toetust Poola, Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägedele, karmistaksid oluliselt Venemaa-vastaseid sanktsioone ning pakuksid Ukrainale laiaulatuslikku sõjalist abi. Senaator Corker oli eelnõu algataja.
"Loodame näha Ameerika Ühendriikide kohaolu Eestis ka pärast 2014. aastat," ütles Mikser täna kaitseministeeriumis peetud kohtumisel. "Euroopas on vajadus mitmekülgse ja heidutava USA kohaolu järele."
Mikseri sõnul ei saa aga Euroopa julgeolekut rajada ainult Ameerika Ühendriikidele. "Euroopa liitlased peavad tegema oma osa kollektiivkaitsest," ütles ta.
USA senati välissuhete komiteesse kuuluv vabariiklasest senaator Bob Corker kohtub Eestis ka peaminister Taavi Rõivase, välisministeeriumi kantsleri Alar Streimanni ning mitmete riigikogu liikmete, omavalitsuste esindajate ja ettevõtjatega.
USA kongressis heaks kiidetud "Venemaa agressiooni tõkestamise" eelnõu võimaldab luua püsivad väeosad Poola ja Baltimaadesse vähemalt 2017. aastani.
Seaduseelnõu valmistasid ette 26 vabariiklasest kongressi liiget. Eelnõu number on 2277 ning see kannab nime "Venemaa agressiooni vältimise eelnõu 2014".
Eelnõu järgi luuakse Poola ja Balti riikidesse armeeüksused, et riike sõjaliselt toetada. USA president peab 30 päeva jooksul täpsustama kava ning kinnitama projekti maksumuse. Eelnõu järgi kulub igal aastal 50 miljonit dollarit püsivaks NATO vägede kohaloluks Baltimaades ja Poolas.
Plaan arvestab tegijate sõnul seda, et piirkonnas valitseb järjest suurem oht idast.
Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale plaanitakse anda liitlase staatus. Selle eelduseks on aga see, et neis riikides valitakse riigijuhid demokraatlikult ning riigis peaksid olema inimeste õigused kaitstud.
