Ligi pooled eestlased on nõus naabri maja valvama
"Igaühe valmisolek vabatahtlikus tegevuses osaleda on praegu suurem kui tegelik panustamine. Ma väga loodan, et edaspidi osalevad inimesed rohkem oma kogukonna turvalisuse tagamisel, liitudes abipolitsei, vabatahtliku pääste või naabrivalve liikumisega, sest enda ja lähedaste turvalisus algab eelkõige meist endist," ütles siseminister Hanno Pevkur.
Kõige rohkem oleksid inimesed valmis hoidma silma peal oma naabrite kodu turvalisusel nende äraolekul, 23% vastanutest on seda juba teinud ja 62% oleksid nõus seda tegema. Vastanud olid nõus osalema ka kodukohas põlema läinud maja või metsatulekahju kustutustöödel. Veidi vähem olid nad valmis appi minema tänaval kallaletungi ohvriks sattunud inimesele või päästma uppujat, kuid reaalseid kogemusi selliste juhtumitega oli vastanutel vähem.
Tegelikud numbrid siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemisel on aga oluliselt väiksemad – naabrivalvega on liitunud 6% vastanutest, vabatahtliku päästjana on tegutsenud 1% ning abipolitseinikuna 0,4% vastanutest.
Ebaturvaline vaid kahel protsendil
Uuringus küsiti ka, kui turvaliselt inimesed end oma kodukohas tunnevad. Veerand vastanutest hindas oma elukoha turvalisust viie palli süsteemis hindele 5, ligi pooled hindele 4. Täiesti ebaturvaliselt tunneb ennast oma kodukohas 2% inimestest
Kõige turvalisemaks hindavad oma kodukohta kõrgema sissetulekuga inimesed ning Lääne-Eesti elanikud, ebaturvalisemalt tunnevad ennast Ida-Eesti elanikud ja eakad. Uuringust selgus ka, et turvatunnet kodukohas mõjutab lisaks muudele teguritele politseijaoskonna lähedus, aga ka naabrivalve ja vabatahtliku päästekomando olemasolu kodukohas.
Uuringu „Eesti elanikud siseturvalisust toetavast vabatahtlikust tegevusest: teadlikkus ja usaldus 2013/2014“ viis Siseministeeriumi tellimusel möödunud aasta lõpul läbi Turu-uuringute AS.
