Kooseluseadus tekitas lausrünnaku: riigikogulastele on saadetud üle 200 000 kirja!

"Riigikogu liikmetele on siit lehelt saadetud juba 191 496 protestikirja!" seisab Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SPTK) kodulehel.

Kõige häälekam kooseluseaduse vastu võitlev ühing leiab, et seaduseelnõu vastuvõtmine, mis võimaldaks lisaks erisoolistele partneritele ka samasoolistel kooselu registreerida, õõnestaks perekonna tähendust ja ühiskonna alusväärtusi.

Praegu on ühendus selle sõnumi levitamiseks ette võtnud sisuliselt riigikogulaste postkastide spämmimise. Selle asemel, et adresseerida isiklik seisukoht konkreetsele riigikogu liikmele või asjaga rohkem seotud grupile, võimaldatakse oma nimi ja meiliaadress panna sihtasutuse koostatud üldise protestiavalduse alla, mille veebileht saadab automaatselt kõigile 101-le riigikogu liikmele. Olgu rõhutatud, et kirja sisu jääb alati samaks. Sellisel meetodil on veebilehe andmeil riigikogulaste postkastidesse saadetud kokku üle 190 000 kirja.

Riigikogu liige Rainer Vakra, kes kuulub ka kooseluseaduse algatajate nimekirja, ütles, et tema on selliseid kirju oma postkastis näinud umbes viiekümne jagu. Teine algatajate rühma liige Rait Maruste ütles, et talle on kirju laekunud saja ringis. "Aadressid on huvitavad, osad on gmail.com või hotmail.com lõpuga, kolmandik umbes on aga vene aadressiga," ütles ta.

Kas sellist tormilist reaktsiooni mõnele eelnõule on ka varem ette tulnud? "On olnud ikka, näiteks jahiseaduse küsimusega, kas tohib pistrikke jahil kasutada, ka siis on spämmitud," meenutas Vakra. Marustel on sarnaseid kogemusi Rahvakogu toetajatega, kes saatsid talle üht ja sama teksti, ainult lõppu ja algust oli iga kirjaga natuke muudetud. 

Vakra märkis, et spämmkirjadele ta mõistagi ei vasta, kuid automaatselt ei kustuta ta ühtegi kirja, vaid loeb kõik läbi. "Kui ma aga näen, et 50 kirja on saadetud ja ei näita saatja aadressi, siis ma ei näe põhjust, miks neile vastata," tunnistas ta. "Selliseid mooduseid on ka varem kasutatud, aga võib-olla maht on seekord suurem kui tavaliselt," lisas Vakra.

"Raske uskuda, et kõik need inimesed räägivad täpselt sama juttu. Oleks Vooglaid (sihtasutuse juhataja - toim) saatnud kirja, oleks teine asi, aga masinaga vaielda on raske," viitas Maruste sellise suhtlusmeetodi kahtlasele väärtusele.

Keelata pole midagi

Arvutikaitse ekspert Aare Kirna kommenteeris, ta ei poolda küll survegrupi vaateid või töövõtteid, aga midagi keelata või ette võtta antud juhul ka ei ole.

"Mul võib olla Riigikogu liikmetest küll inimlikult kahju, aga midagi pole teha – survegrupi sõnumite ärakuulamine, ka e-posti vormis, on nende igapäevatöö, nad saavad selle eest palka ja meie, maksumaksjad, anname neile palgamaksmiseks raha," kommenteeris ta.

"Mis puutub võitlusse spämmiga, siis Riigikogul peaks minu teada olema täiesti tasemel IT teenistus, mis kahtlemata on igati kompetentne tulema toime mistahes spämmi või teenusetõkestusrünnakuga," lisas Kirna.

Ta rõhutas, et rahval peab olema väljund oma võimukandjateni jõudmiseks ja isegi kui möönda, et tegemist on spämmiga, mis formaaljuriidiliselt olevat vaieldav, siis Riigikogu enda vastu võetud seaduste järgi kaitseb seadus spämmi eest ainult eraisikuid, mitte ametiasutusi.