Ken-Marti Vaher: kui kartellikuritegudega ei võidelda, siis kümnetesse miljonitesse ulatuva kahju maksab kinni iga tarbija
Eelmine siseminister Ken-Marti Vaher ei toetanud riigikogus tekkinud mõtet muuta kartellikuriteod kuriteost väärteoks.
Kartellikuriteod on tema sõnul tüüpilised varjatud iseloomuga kuriteod, mille avastamine ja tõestamine sõltub sellest, kui palju kulutatakse sellele riigieelarve vahendeid ja millised on seaduslikud võimalused tõendite kogumiseks. Kui nende rikkumistega ei tegeleta või riigil on vähene suutlikkus astuda vastu säärasele korruptiivsele käitumisele, siis
kannatab kogu ühiskond ja kümnetesse miljonitesse ulatuva kahju maksab
kinni iga tarbija.
Kartellikuritegude muutmine väärtegudeks välistaks edaspidi
jälitustoimingute läbiviimise nimetatud rikkumiste uurimiseks, mis on aga
varjatud raskete kuritegude uurimisel üheks oluliseks võimaluseks.
Kartellikuriteod on hoolikalt varjatud kokkulepped, mis on kasulikud
mõlemale osapoolele. Sellel kuriteol ei ole kannatanut, kes avaldusega
politseisse tuleks ja kirjeldaks talle osaks langenud ülekohut.
Kartellikuritegude, nagu ka teiste peitkuritegude tõendamiseks on
sisuliselt kaks võimalust: kurjategijate tegevus suudetakse
jälitustoimingute abil reaalajas talletada või siis annab üks
kaasosalistest end üles ja räägib kõik ära. Nn dekriminaliseerimise näol
oleks tegemist ka selgelt ebaproportsionaalse ettepanekuga võrreldes
mitmete teiste kuriteokoosseisudega karistusseadustikus, eriti arvestades
kartellikuritegudega tekitatavat suurt kahju ühiskonnale ja märgatavat
tulu õigusrikkujatele.
Väited sellest, et Euroopa justkui liiguks nn dekriminaliseerimise
suunas, ei vasta Vaheri sõnul tõele. Tegelikult on suundumus vastupidine ja seda eelkõige põhjusel, et paljud Euroopa riigid on hakanud võtma ühe
tõsisemalt majandussfääris toimepandvaid kuritegusid, mis on ohuks ja
moonutavad turumajanduse toimise põhimõtteid.
Eesti riik alles ehitab suutlikkust astuda vastu säärastele keerukatele
ja väga varjatud iseloomuga õigusrikkumistele, mistõttu ei ole palju
järeldada ka senistest kaasustest kartellikuritegude menetlemisel. Eesti
seadusandluse muutmiseks ei ole kaalukat põhjust, vaid tuleb anda
õiguskaitsjatele aega nende majanduskuritegude uurimisvõimekuse
tugevdamiseks kui seeläbi ka selge signaali ärimaailmale, et konkurentsi
lõhkumine ja lubamatutute eeliste tekitamine ei ole ühiskonnas
vastuvõetav.
