Rõivas: valitsusel on lähiaastatel plaanis riigi laenukoormust vähendada
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas täna riigikogus arupärismitele vastates, et valitsusel on lähiaastatel plaanis riigi laenukoormust vähendada.
"Aga alati, kui vaadata laenukoormust, tuleb seda vaadata tasakaalus ka reservidega ja järgmisel aastal vähenevad pisut nii laenukoormus kui ka reservid," ütles Rõivas.
Peaministri sõnul on valitsus teadlik, et nominaalselt võttes on eelarve väikeses miinuses ja seda eelkõige seetõttu, et järgmisel aastal tuleb kanda muuhulgas Tallinna trammide ostukulu, mis on kõige suurem osa eelarve nominaalsest miinusest. Lisaks on eelarvesse planeeritud mitme linna tänavavalgustuse kulu.
"Need samad tulud on varasemalt riigieelarvesse juba laekunud ja järgmistel aastatel need ei kordu, mis tähendab, et need ei ole püsikulud, vaid ühekordsed väljaminekud," selgitas Rõivas.
Valitsusjuhi sõnul on struktuurselt võttes eelarve kenasti ülejäägis.
"Ja nagu ma juba varem ütlesin, see on praeguste otsuste seis, et praeguse seisuga me oleme juba 0,2 protsendiga SKT-st eelarve ülejäägis," rääkis Rõivas. "See, kas me suudame ülejääki riigieelarve menetluse käigus veelgi suurendada, eks seda näitab aeg. Aga eks selle ülejäägi rihtimisel peab olema ka selline väga hea tasakaalutunnetus."
Eesti jätkab konservatiivset eelarvepoliitikat
Rõivas kinnitas, et oma eelarvepoliitikaga on Eesti jätkuvalt Euroopas kõige konservatiivsemate riikide hulgas. "See on ka põhjusega – teised riigid vaatavad suure kadedusega seda, et meie riigieelarves ei ole seda lõiku, mille pealkiri on vanade laenude teenindamine," rääkis Rõivas.
Ta tõi näiteks iirlased, kes maksavad iga aasta iga iirlase kohta ainuüksi valitsuse laenuintressina üle 1600 euro ja tõi võrdluseks, et Eestis jääb see arv alla 19 euro inimese kohta.
"Vahe on peaaegu 100-kordne ja ma arvan, et see on väga oluline, et ka tulevikus meie laenukoormust väiksena hoida. Ja hoida meie laenumaht ja reservide maht tasakaalus – ühelt poolt selleks, et me ei peaks iga eestlase kohta maksma märkimisväärseid intressikulusid, aga teisalt ka selleks, et meil ei oleks suurt survet, nii nagu paljudes teistes Euroopa riikides, võtta oma riigi kodanikelt kõrgemaid makse," kõneles Rõivas.
Peaministri sõnul Eestis õnneks seda survet ei ole, seetõttu me saame ka maksukoormust järk-järgult langetada. Rõivas pidas seda Eesti inimeste poolt vaadates positiivseks.
Euroopa Komisjoni kinnitas täna, et on Eesti arengu ning stabiilsusprogrammi ning konkurentsivõime kavaga üldjoontes rahul ning soovitab esitatud eelarveplaanid ellu viia. Samas näeb komisjon võimalust, et Eesti ei suuda püstitatud kõrgeid eelarve eesmärke täita.
Samuti märgib komisjon, et suurenevad piirkondlikud erinevused kombineerituna negatiivsete demograafiliste suundumuste, ebatõhususe ja kohalike omavalitsuste omavahelise puuduliku koostööga vähendavad Eesti arengupotentsiaali.
