Politoloog Karmo Tüür Eesti vihaseimast vaenlasest Sergei Markovist: tegu on meeleheitel ja raevunud inimesega
Eile ilmus meediasse president Vladimir Putini lähiringi kuuluva Sergei Markovi avaldus, kus ta hoiatab Euroopa riike russofoobia eest, mis võib viia kolmanda maailmasõjani. Politoloog Karmo Tüüri hinnangul ei maksa Markovi sõnu liiga tõsiselt võtta.
"Viis-kuus Euroopa riiki juhivad nimekirja, milles räägitakse Vene-vastasest vihast. Need maad on Rootsi, Poola, Baltimaad ja Soome," ütles Markov Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet antud intervjuus. Markov hoiatas, et Venemaad ei saa nurka suruda ning kui seda üritataks teha, vallandaks see juba kolmanda maailmasõja. Markovi hinnangul on üheks ohukohaks Soome võimalik liitumine NATOga. "Antisemitism viis Teise maailmasõjani, russofoobia võib alustada kolmandat," hoiatas Markov Soomet ajalehes Huvudstadsbladet.
Kuigi Markovi sõnad kõlavad üsna karmilt, arvab politoloog Karmo Tüür, et tema kolmandat maailmasõda ennustavat väljaütlemist ei tohiks üle võimendada. "Tegemist on politoloogiga, kelle jaoks on praegu saabunud väga keerulised ajad," ütles Tüür. "Ühest küljest on tegu Vladimir Putini toetajaga, kuid teisest küljest pole ta väga rahul sellega, mis hetkel Putini nimel tehakse. Täpsemalt - ta pole rahul, et nii vähe tehakse. Et Ukrainat pole veel vallutatud, et Läänel lastakse Venemaa huve jalge alla tallata. Veelgi enam, Sergei Markov on korduvalt välja öelnud, et eksisteerib globaalne vandenõu Venemaa vastu ja sellele tuleb kõigi jõududega vastu hakata."
Ehkki Markov kohtub enda sõnul Putiniga kolm korda kuus, on politoloog Tüüri sõnul poliitiku isiklik juurdepääs võimudele kahanenud peaaegu olematuks. Sellest tulenevalt ei saa tema avaldust ka liiga tõsiselt võtta. "Riigiduumast ja muudest kõlava nimetusega, kuid mitte kuigi olulistest kontoritest, on ta eemaldatud. Ajakirjandus ei ilmuta enam piisavat huvi ülemäära aktiivse, kuid mitte kuigi mõistliku kodaniku väljaütlemiste vastu," selgitas Tüür. "Kui sellele lisada veel mõned personaalsemat laadi probleemid, siis saab aru, et tegu on meeleheitel ja raevunud inimesega."
Tüür leiab, et Markovi ähvardus kolmanda maailmasõja puhkemisest juhul, kui Soome NATOga liitub, ei vääri üldse kommentaarigi. "Kui vaadata kasvõi Sergei Markovi sotsiaalmeedia kontot, siis kohtab seal ülekutseid igasugu aktiivmeetmetele pisut liiga tihti, et neid tõsiselt võtta," arvas politoloog.
"Jättes aga kõrvale Sergei Markovi isiku ning vaadates korraks otsa Soome eriasendile Venemaa välispoliitikas, siis ollakse Moskvas uhke selle üle, kuidas ühte naaberriiki on suudetud poolpehmete meetoditega pikka aega enam-vähem sõbralikuna hoida," kommenteeris Tüür Markovi ägestumist põhjanaabritega seonduva suhtes. "Soome on Venemaa välispoliitika üks n-ö õpikunäiteid. Ja kui nüüd Soome puhul räägitakse võimalusest liituda NATOga, siis ähvardab seda õpikunäidet läbikukkumine. Ning sellised läbikukkumised mõistagi ärritavad ja panevad närviliselt reageerima ka stabiilsema närvikavaga inimesi."
Eesti riigi raevukaim vaenlane
Ajakirjanduses on Markov tuntud kui üks otsesõnalisemaid lääneriikide kritiseerijaid. Markovi poliitiline ideoloogia tegi täispöörde üsna liberaalsete vaadetega poliitikust radikaalseks Putini-meelseks riigimeheks pärast 2004. aasta Ukraina oranži revolutsiooni, mil Viktor Janukovõtši heaks töötamine viis mehe Venemaa presidendi lähiringkonda ja võimupartei Ühtne Venemaa liikmena riigiduumasse.
Esimest korda kasutas Markov sõna "russofoobia" Eestiga samas lauses 2003. aastal, mil süüdistas Eestit ja Lätit rassilise diskrimineerimise enda poliitiliseks baasiks seadmises. Sellest alates on Putini-meelne politoloog rünnanud Eestit mitmel korral, esinedes näiteks avaldusega, milles väidab, et ei pea Eestit demokraatlikuks riigiks, vaid "Euroliidu häbiplekiks".
Eesti meediasse pääses Markov laiemalt 2009. aastal, mil väitis, et üks tema abilistest oli otseselt seotud pronksiööle järgnenud küberrünnakutega. Hiljem muutis riigiteadlane enda avaldust, väites, et ehkki ta teab isiklikult häkkereid, kes Eesti IT-süsteeme ründasid, ei ole tegemist tema abilistega. Antud väljaütlemisega teenis Markov endale mõneks ajaks ka koha Schengeni viisakeelu nimekirjas.
2009. aasta skandaalile järgnenud Markovi-poolsetest Eesti- ja Lääne-vastastest avaldustest saaks kokku panna lausa väikese antoloogia. Markovi pikka resümeesse kuulub lisaks duumasaadikule ka kuuluvus Venemaa president Dmitri Medvedevi käsul loodud komisjoni, mis seisis vastu "Venemaa huve kahjustavale ajaloo võltsimisele". Seoses sellega leiab rahvusvahelisest meediast mitmeid avaldusi, mis kutsuvad Eesti riiki korrale ning nõuavad kohalike ajaloolaste vabastamist riigipoolse "ajaloo ümberkirjutamise ideoloogia" kütkest.
Viimase aja avaldustes on Markov Eestit kasutanud hoiatava näitena Ukraina kriisist rääkides, väites, et kriisi peapõhjus on Lääne soov teha Ukrainast Eesti-sarnane russofoobne riik, kus vene keelt kõnelevad inimesi represseeritakse julmalt. Lisaks leiab Markov, et antud juhul on Putini ülesanne teiste riigi siseasjadesse rohkem sekkuda kui ta seda varem on teinud.
