Kes ja miks jälgib meie valideerimisi?
Tallinna ühistranspordi valideerimissüsteem mõjub kohati ideena orwellikust jälgimisvõrgustikust ning tekitab küsimuse, kuidas ja miks tallinlaste liikumisi jälgitakse. Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo heidab valideerimisjärgsele andmete kogumise protsessile valgust.
Valideerimist saatev süsteem on üsna automaatne ja lihtne. Pärast seda, kui käekotiga oranži valideerija ees vehkides on saadud südantrahustav kinnitus valideerimise kohta, jõuab teade sõidu alustamisest edasi Tallinna piletimüügisüsteemi andmekogusse. Seal registreeritakse sõitja asukoha andmed kuni järgmise valideerimiseni või kuni seitsme päeva jooksul viimasest valideerimisest. Transpordiameti juhi Andres Harjo teatel säilitatakse liininumbri täpsusega valideerimisinfot kahe aasta jooksul.
Harjo sõnul on transpordisüsteemi korraldamiseks kogutavad andmed anonüümsed ning eraldatud isikuandmetest. Küll aga pääseb isikuandmetele ligi inimene ise, ning ka kontrolör, kes näeb oma seadmest sõiduõiguse olemasolu ja isikustatud pileti puhul kaardi omaniku isikukoodi ning ees- ja perekonnanime.
Suure Venna oranžid silmad
2013. aastal külvas Facebookis palju paanikat postitus, mille sisuks oli situatsioon, kus haiguslehel olnud naine jäi haigusrahadest ilma, kuna Haigekassa tuvastas ühiskaardi kogutud andmete põhjal, et väidetav haige kasutas antud perioodil pidevalt ühistransporti.
Ehkki Ühinenud Piletite juht lükkas tol korral ümber väite haigekassa nuhkimisest, on andmekogu põhimääruse järgi selline inimeste liikumise jälgimine ning arupärimine võimalik. "Kolmandate isikute kohta andmete saamiseks peab esitama kirjaliku järelepärimise süsteemi vastutavale töötlejale ning ära näitama, milliseid andmeid saada soovitakse ning millisel õiguslikul alusel," selgitas Harjo ühiskaardi andmete avaldamise korda.
Harjo põhjendab andmete kogumise vajadust transpordivõrdu parandamise plaaniga. "Ühistranspordisüsteemi liinivõrgu modelleerimine nõuab erinevate andmete kogumist, millest üheks on ühissõidukite kasutajate poolt valideerimistega tekkiv kust-kuhu sõitmisinfo," selgitas Harjo. Harjo sõnul on antud teave on üheks vajalikuks sisendiks uurimustöösse, mis tellitakse Tallinna tehnikaülikoolilt ja mille tulemusena laekuvad ühistranspordikorraldajatele soovitused ühissõidukite liinivõrgu täiustamiseks. Uuring peaks valmis saama järgmise aasta suvel.
"Valideerimisinfo vajalikkusest on saanud aru kõik maailma linnad, kus liinivõrku ei planeerita kohvipaksu pealt ennustades. Sõitusid valideeritakse Helsingis ja Stockholmis, Riias ja Londonis ja nii edasi," toob transpordiameti juht näiteks.
Valideeritud sõidumustrid
Küsimusele, miks on ühiskaarti ka pärast kahe-aastast andmekogumist tarvis endiselt valideerida, vastas Harjo vajadusega linnaelanike pidevast kasvust tingitud muutuseid jälgida. "Kui Tallinn oleks kahe aasta pärast täpselt samasugune nagu täna, poleks edasisi uuringuid tõepoolest vaja," ütles Harjo. "Samas näitab statistika linnaelanike arvu pidevat kasvu ning valglinnastumise jätkuvat võidukäiku. Seega ei tarvitse liinivõrk, mis kahe aasta pärast rahuldab enamuse elanike vajadusi, seda nelja aasta pärast enam üldse mitte olla."
Üks küsimusi, mis tihti linnarahva suul vastuseta jääb, on see, mis kasu on sõidumustrite uurimisest, kui sõit ainult bussi sisenemisel andmesüsteemi salvestatakse. Transpordiamet möönab, et ühissõidukist väljumiste valideerimine annaks küll linnale parema info, ent seda oleks Harjo sõnul üsna võimatu korraldada.
"Kahjuks ei ole reaalselt võimalik panna sõitjaid seda tegema, sest selleks puudub motivatsioon," märkis ta. "Näiteks Hongkongis maksab inimene metroost väljudes valideerimist mitte teostades sõidu eest nii palju, nagu ta oleks sõitnud lõpp-peatusse. Tallinnas oleks see raske isegi tasulise ühistranspordi puhul, sest kogu linn on üks tsoon ja iga vahemaa läbimise eest makstakse sama hinda. Nõuda tasuta sõiduõigust nautivatelt sõitjatelt väljumisel valideerimist on veelgi raskemini teostatav."
Harjo hinnangul linna transpordi planeerimine sellest ei kannata. "Kuna meie süsteemis valideeritakse ainult sisenemisi, siis kasutame sarnaselt teiste linnade kogemustega algoritmi, mis eeldab, et sõitja väljus sõidukist samas peatuses, kust ta järgmist sõitu alustab," selgitas ta.
Ehkki otsest suurt ümberkorraldust Tallinna transpordivõrgustikus pärast uut valideerimissüsteemi ja põhjalikku andmete kogumist ei ole veel tehtud, kinnitab Harjo, et kogutud statistika on igati vajalik. Näiteks tuleb 2013. aasta detsembris tehtud statistikast välja ümberistumiste arv Tallinna ühistranspordivõrgus. Selle järgi saab 68% reisijatest sihtkohta ilma ümberistumiseta ning 27% ühe ümberistumisega.
"Ümberistumiste arv on väga heaks indikaatoriks, mis näitab liinivõrgu mugavust ühistranspordi kasutajatele: mida vähem ümberistumisi, seda täiuslikum liinivõrk," kiitis Harjo. "Statistiline väljund, mille kohaselt jõuab 95% tänastest ühissõidukite kasutajatest sihtpunkti ühe sõidu või ühe ümberistumisega, näitab Tallinna liinivõrgu keskmisest kõrgemat kvaliteeti."
Kes soovib teada, milliseid andmeid ja mis kujul sõidu valideerimisel salvestatakse ning kuidas neid kasutatakse, saab tutvuda kõigi kogutavate andmete nimekirjaga ning nende haldamisega seotud reglemendiga Riigi Teatajas.
