Andres Kasekamp: Lavrovi eesmärk on rõhutada soomlastele, et venelastega tasub säilitada erilist suhet
Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp leiab, et Vene välisministri Sergei Lavrovi Soome visiidi eesmärk on rõhutada soomlastele, et venelastega tasub säilitada erilist suhet.
„Venemaal ei ole enam väga palju riike ja riigijuhte, kes tahaksid nendega kohtuda pärast Krimmis ja Ida-Ukrainas toimunud rahvusvahelise õiguse rikkumist ja nüüd nad proovivad hoida oma sõpru,“ rääkis Kasekamp Delfile.
Kasekampi sõnul on tõsi, et soomlased on alati olnud uhked selle üle, et neil on tihedamad kontaktid Vene tippjuhtkonnaga kui enamusel teiste riikide juhtidel. „Seda nad muidugi väärtustavad ja püüavad säilitada,“ lausus Kasekamp.
Kasekampi sõnul tekitab venelastele muret seegi, et Euroopa on rakendanud Venemaa suhtes sanktsioonid, kuigi tagasihoidlikud, aga eks seegi mõjub Venemaa majandusele.
Tema sõnul on Lavrovi eesmärk rõhutada soomlastele, et tasub säilitada erilist suhet venelastega. „Ta austab neid oma visiidiga ja tuletab neile meelde, et Soomel on tähtis koht Venemaa välispoliitikas,“ kõneles Kasekamp. „Eks Lavrov kasutab võimalust vihjata ka sellele, et hoiatada Soomet NATO liikmelisuse eest nagu ka Sergei Markov Rootsit hurjutas.“ Rootsit ja Soomet nähakse Kasekampi sõnul aga ühes pundis.
Vene välispoliitikaga on Kasekampi sõnul nii, et kui nad liiga ähvardavalt või otseselt oma sõnumi välja ütlevad, siis võib sellel olla ka vastupidine mõju ning eks Lavrov, kui üks maailma kogenuim diplomaat, oskab oma sõnumit tasakaalustada. Samas Markovi sõnad peegeldavad Kasekampi sõnul pigem seda, mida venelased tegelikult mõtlevad ja tahavad.
NATO liikmelisus
Kuulates ka seda, mida räägib Venemaa asevälisminister Vladimir Titov, jätab see Kasekampi sõnul mulje, et venelased on mures selle pärast, et NATO tugevdab oma kohalolekut Vene piiride läheda ja Läänemere regioonis.
Kasekampi sõnul vaatavad venelased, et Ukraina sündmuste taustal on soomlased nihkumas venelastega traditsioonilistest soojadest suhetest kaugemale ja NATOle lähemale.
„Sellest on varemgi räägitud, et Soomes ja Rootsis on taaskäivitunud NATO liikmelisuse küsimus, aga enne Ukraina kriisi tundus see küllaltki ebatõenäoline,“ tõdes Kasekamp. „Oma avalikes väljaütlemistes on soomlased tagasihoidlikud, aga on tunda NATO teema teravnemist.“
Kasekampi sõnul mõistavad Soome julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundajad NATOga liitumise otstarbekust Soome jaoks, aga probleem on selles, et kõikide küsitluste järgi on rahva enamus Soomes NATOga liitumise vastu. Riigi poliitiline juhtkond ei ole julgenud teha selgitustööd ja selgeid seisukohti veel kodanikele serveerida.
Kasekamp rääkis, et kindlasti tegi venelasi murelikuks see, et ametist lahkuv Soome peaminister Jyrki Katainen teatas, et ta toetab Soome astumist NATOsse. Ka tema tõenäoliseim mantlipärija Alexander Stubb on seda öelnud ja tundub, et ka Sauli Niinistö kaldub NATO poole. Välisminister Erkki Tuomioja kuulub pigem NATO vastaste leeri.
Ka läänemaailmas on rohkem juttu sellest, et Soome ja Rootsi võiksid olla NATO liikmed. Täna Soomes Naantalis kokku kutsutud Soome presidendi mõttetalgutel on esiplaanil julgeolekuküsimused. See, et Sergei Lavrov on Soomes ametlikul visiidil just samal ajal, on Soome välisminister Erkki Tuomioja sõnul juhuslik.
Vene välisminister Sergei Lavrov saabus Soome täna, Turus kohtus ta esialgu välisministri Erkki Tuomiojaga ning oma visiidi teisel päeval Naantalis president Sauli Niinistöga.
