Laine Randjärv kritiseerib ETV3 loomist: 6,5 miljonit - millisel eesmärgil ja kellele täpselt?
Vahel tundub, et innukad eksperdid, kes räägivad uue venekeelse kanali loomise vajadusest, pole ise kunagi poole silmagagi näinud Venemaal toodetud televisiooni. Avagem silmad ja tunnistagem, et pakkuda konkurentsi sellele aastakümnetega väljatöötatud süsteemile pole erilist mõtet.
Filmid, saatesarjad, meelelahutuslikud ja analüütilised saated jooksevad Venemaa mitmetel telekanalitel korraga ning on erinevate sihtrühmade maitse, vanuse ja haridustaseme tarvis loodud. Süsteem töötab juba aastakümneid ning harjumused on välja kujunenud sedavõrd, et inimesed teavad juba peast, mis kell ja mis kanalil nende lemmiksaade algab. Ja oskuslikult vahele lükitud informatsiooni ja propagandasaated jõuavad otsejoones meelelahutuslikus meeleolus lõdvestunud ajusse.
Nüüd kogunes Eestis taaskord 16-st inimesest koosnev grupp eksperte, et arutada kohaliku venekeelse inforuumi saatust, kellest vaid kaks on venekeelse meedia esindajad. Ma arvan, et kõigil venekeelsetel meediaväljaannetele oleks pidanud andma võimaluse sel teemal kaasa rääkida. Tuleb siiski tunnustada, et uue telekanali loomine ei muutunud antud komisjoni kinnisideeks ning seetõttu on ka lootust, et vana reha peale enam ei astuta.
Vana reha on 2007. aastal ühiskonna kriitilises õhkkonnas loodud ETV2, mille üheks peamiseks ülesandeks oli ühise inforuumi saavutamine ja olulise info adekvaatne ning operatiivne edastamine. Oli ka diskussioone, kas ETV2 peaks olema täiesti venekeelne, venekeelsete subtiitritega või multikultuurne.
ERRis töötanud vene ajakirjanikud andsid endast parima, tehes saatesarju ja uudiseid, panustati ka telekanali turundusse. Ent mitte mingil moel ei muutunud ETV2 alternatiivseks infokanaliks neile, kes olid PBK või RTR-i andunud publik.
Samal ajal oli kanalis TV3+ kordussaatena jooksval venekeelsel AK-l 10 korda rohkem vaatajaid (30 000), kui „originaalis“ ETV2-s. Tekib loogiline küsimus, miks peab arutama uue venekeelse kanali loomist, leiutades jalgratast?
Eestis eksisteerivad mitmed olemasolevad tõhusad infoallikad, mille tugevdamine oleks hoopis ratsionaalsem ja kasulikum kõigile. Näitena võiks tuua Raadio 4, Eestis registreeritud telekanali TV3+, millel on vaatajaid 265 000 ringis, Delfi, Postimehe, Den za Dnjomi jne.
Venemaa panustab meediatöösse jõuliselt – teadaolevate ametlike andmete järgi 0,6% riigieelarvest, see on ligi 2 miljardit eurot. Me ei tea aga tegelikke väljaminekuid. Kuigi arvestades vaatajate hulka, kes seda näevad, võib see olla isegi tasuv. Võrdluseks – Eesti Vabariigi eelarvest peaks sama proportsiooni arvestades minema meedia toetuseks 48 miljonit eurot, mis on vähemalt kaks korda rohkem kui praegune riigieelarve seda võimaldab.
Kas on lootust, et panustades 6,5 miljonit aastas uude kanalisse saavutatakse parem tulemus kui olemasolevat täiendades? Selles kontekstis pole õige arutleda vaid investeeringu suuruse üle, mis pole ligilähedaseltki võrreldav konkureeriva inforuumi panusega. Peame vastama ka küsimusele, kui suur oleks siinne vaatajate arv ehk mitut vaatajat me kulutatava summa eest köita soovime. Tallinna TV vaadatavus on 3,5 miljoni euro eest näiteks 0,5%. Kas 7 miljoni eest saavutaks Tallinna TV vaadatavuse üle ühe protsendi? Ent venekeelsel telekanalil on pealinna televisioonist märksa raskem ülesanne - vaatajad tuleb üle meelitada väga kvaliteetsetelt venekeelsetelt kanalitelt. Tulemus võib olla üüratult suure summa eest Tallinna TV tasemel vaadatavus.
Praegusel kujul on see idee maksumaksja raha eest mõne poliitiku hingerahu ja populaarsuse ostmise idee, mille realiseerimine ei aita ka Putinit venekeelse inforuumi laiendamises, sest üksikud kallilt saadud vaatajad ei kujuta endast inforuumi.
Ehk oleks hoopis parim lahendus panustades olemasoleva venekeelse inforuumi köitvusse, toetades Raadio 4 ning tehes tihedamat koostööd venekeelse erameediaga? Kindlasti oleks üheks võimaluseks ühise inforuumi loomisel venekeelsete subtiitrite kasutamine või tõlgitud venekeelse teksti pealelugemine eestikeelsete saadete ajal näiteks ETV2–s. Sellise teguviisiga aitaksime vältida ühiskonna lõhenemist, teisalt toetaksime ka keele õpet.
Niisiis, ärgem unustagem, et avalik-õigusliku ERRi kanal ETV2 eksisteerib ja töötab. Ta vajab võimendamist, uut energiat ja selliseid saatesarju, mida meie kohalikud ennast juba tõestanud tublid venekeelsed ajakirjanikud on valmis tegema. Samuti võiks ETV2 olla selleks kohaks, kus saab näha meelelahutuslikke, kõrgkultuuri tutvustavaid, apoliitilisi Venemaal toodetud sarju või saateid.
Liikudes ühise infovälja poole, peaksime jääma terve mõistuse juurde, õppides läbielatud kogemustest ning püüdes vältida mõttetuid kulutusi. Peame arvestama tõsiasjaga, et need, kelle jaoks PBK on ainuke infoallikas, ei hakka uut kallist kanalit vaatama vaid igaks juhuks, sest tegelik huvi neil puudub. Aga need, kellel on riigikeelest arusaamisega probleemid, kuid kes on tõesti huvitatud sellest, mis toimub Eestis, hakkavad vaatama ka riigikeelset televisiooni, kui me neid selles tegevuses tõlkega mõistlikult aitame.
