Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemiseks peab edaspidi täitma 75 protsenti õppekavast
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski tutvustas tänasel kohtumisel Eesti üliõpilaskondade liiduga eelnõu, millega muudetakse vajaduspõhine õppetoetus üliõpilastele kättesaadavamaks ning õiglasemaks.
Hetkel on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100 protsendi ulatuses.
See tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel jääb üliõpilane õppetoetusest ilma. Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi õppetoetust kõik täiskoormusel ehk õppekava vähemalt 75 protsenti ulatuses täitvad tudengid.
Ossinovski sõnul on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk aidata majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilase kõrgkooliõpinguid. "Kuna nende noorte õpingud on igal juhul raskendatud, peab vajaduspõhise õppetoetuse süsteem olema paindlik. Mõne aine ebaõnnestumisel õppetoetusest ilma jätmine seaks ju küsimuse alla õpingute jätkamise võimalikkuse majanduslikus raskustes olevatele üliõpilastele," rõhutas Ossinovski vajadust muuta saamise tingimusi mõistlikumaks.
Samuti on plaanis vajaduspõhist õppetoetust laiendada viisil, mis võimaldaks saada seda ka neil üliõpilastel, kes hetkel ei kvalifitseeruks toetuse saajaks. Eeskätt puudutab see üliõpilasi, kelle pere majanduslik olukord on ootamatult halvenenud või kus üks vanematest perekonda ei toeta.
Ossinovski lisas, et praeguse vajaduspõhise õppetoetuse taotlussüsteemi plussid on operatiivsus ja eesti.ee-st taotlemise mugavus, ent registripõhised andmed ei lähe alati kokku üliõpilase reaalse olukorraga, mistõttu jääb osa noori õppetoetusest ebaõiglaselt ilma. "Tahaksime juba järgmisest aastast rakendada süsteemi, mille kohaselt hakkaks kõrgkool jagama eritoetust neile, kelle tegelik majanduslik olukord on halvenenud," ütles Ossinovski.
