Miks Tartu ülikoolis nõutakse matemaatikaeksamit ja Tallinna ülikoolis mitte?
Sel kevadel sooritasid abituriendid esmakordselt kohustusliku matemaatikaeksami, valida sai vaid, kas teha kitsa või laia matemaatika eksam. Viimane on laiahaardelisem ja ilma selleta on pea võimatu ülikooli reaalerialale kandideerida. Kuid mitte ainult – Tartu ülikoolis annab laia matemaatika tulemus 16-punktilise eelise ka näiteks ajaloos ja usuteaduses, selle puudumisel arvestatakse kitsa matemaatika tulemusega. Oluliselt erineb sarnaseid erialasid pakkuv Tallinna ülikool, kus matemaatikaeksami tulemuse arvestamise asemel korraldatakse pea igal erialal sisseastumiskatse.
TÜ õppeprorektor Martin Hallik selgitas Delfile, miks on Tartu ülikooli sisseastumispoliitika nii matemaatikakeskne. Ta rõhutas, et ülikool ei tee mingeid üldisi ettekirjutusi, millistel alustel tudengeid vastu võtta – igale teaduskonnale ja instituudile on selles osas jäetud vabad käed. „Kui instituut või teaduskond leiab, et neile piisab sellest, kui nad saavad vastu võtta lihtsalt võimalikult nutikad üliõpilased ja sellest piisab edukaks õppetööks, siis see on nende valik,“ selgitas Hallik.
Erialakatse mõttekas või mitte?
Halliku sõnul seisneb põhjus, miks loodetakse Tartus ka humanitaaralade puhul erialakatse asemel just matemaatikale, osaliselt selles, et kõigiga ei jõua vestlust teha, sest töömaht oleks meeletu. „Tuleb hinnata, kui palju see annab potentsiaalses kvaliteedis juurde. Kui teha neid spetsiaalseid eksameid seal, kus neid täna pole ette nähtud, kas see toob paremaid üliõpilasi sellele erialale või ei too?“ arutles ta.
„Väga üldiselt on ülikooli eesmärk arendada kriitilist mõttevõimet, mis eeldaks ka seda, et näiteks väga tugev ajaloohuvi ei käi käsikäes erakordselt nõrga matemaatilise mõtlemisega. Kitsas matemaatika, mida näiteks ajaloos nõutakse 40% ulatuses – inimesele, kellel on korralik analüüsivõime, ei käiks see nii üle jõu,“ kommenteeris Hallik.
Hallik märkis ka, et ülikool eeldab, et tulevased tudengid teevad ise mõistuspäraseid valikuid. „Üldiselt meie eeldus on see, et tudengiks pürgija läheb õppima neid asju, milleks tal on eeldus ja huvi. Kui ikkagi humanitaareriala ei huvita ja matemaatika on tugev, siis ei lähe ta õppima humanitaareriala,“ arvas ta.
TLÜ akadeemiline prorektor Priit Reiska ütles, et vaatamata erialaeksamite korraldamise ressursi- ja ajamahukusele otsustati neid kasutada kõigil erialadel. „Nad aitavad hinnata kandidaadi erialast võimekust ja nad annavad informatsiooni kandidaadi motiveerituse kohta,“ põhjendas ta. Reiska lisas, et eelmiste aastate vastuvõtu analüüs näitas, et vahetu kohtumine ülikooli õppejõududega mõjutab ka kandidaadi valikut ülikooli kasuks.
Täiesti universaalseks võiks aga pidada emakeele eksamit: Reiska sõnul näitas TLÜ eelmise aasta vastuvõtu analüüs, et eesti keele riigieksami tulemus korreleerus väga kõrgelt kandidaadi kolme riigieksami keskmisega.
