Töövõimereform peab Eesti välja tooma sotsiaaltoetuste lõksust
"Erinevaid toetusi, pensione ja meetmeid kombineerides saab paremini hakkama kui tööl käies, kuid sellist suhtumist ja mõtteviisi tuleb muuta," leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.
"Töö on see, mis lisaks sissetulekule annab sotsiaalse kuuluvustunde, annab põhjuse hommikul voodist üles tulla, annab sõprade ringi," loetles Haukanõmm.
Noorte motivatsioon on kõrgem
Haukanõmme sõnul on väga raske üldistada ja öelda, kas puudega inimesed ise tahavad tööle minna või mitte.
Tema sõnul on nooremad tööealise inimesed huvitatud töötamisest juba sellepärast, et mitte üheski riigis, ja nii ka Eestis, ei ole võimalik toetustest või pensionist tagada endale inimväärset sissetulekut.
"Kui on ikkagi loodud tingimused, et läbi töötamise on võimalik oma toimetulekut parandada, siis ma usun, et inimesed on huvitatud sellest, et paremini elada," rääkis Haukanõmm, konkreetsele uuringule ega küsitlusele ta siiski aga tugineda ei saa.
"Oleme veendunud, et need noored, kes on sisenemas tööturule, on huvitatud tööst, sest nad on harjunud õppima ja tahavad oma elujärge parandada," rääkis Haukanõmm. "Võib-olla rohkem probleeme on nende inimestega, kes terve oma elu jooksul ei ole tööl käinud ja neil puudub tööharjumus, nendega on kindlasti palju raskem."
Ka nende inimeste motivatsioon, kelle puude raskusaste on väga sügav ja kõrvalabi vajadus väga suur ning kui tööl käimisega kaasnevad ka füüsilised pingutused ja rahaline kulu, ei ole ilmselt väga suur.
Eestis töötab praegu umbes 35 000 vähenenud töövõimega inimest ja arvatakse, et 10 kuni 15 protsenti töövõimetuspensionäridest võiks lähiaastatel töövõimereformi abil tööturule veel lisanduda.
Tööandjate motiveerimine on riigi ülesanne
Haukanõmme sõnul peab riik tööandjatele senisest parema motivatsioonipaketi välja töötama, et nad sooviksid võtta tööle rohkem puuetega inimesi.
"Meil on praegu sotsiaalmaksusoodustus, palgatoetus, on võimalik tööruume kohaldada, saada täiendkoolituse kompensatsiooni, aga see ei motiveer piisavalt," rääkis Haukanõmm. "Järelikult on vaja midagi rohkemat teha."
Riigis, kus valdavalt on tööandjad väikeettevõtjad, motiveerib tööandjat Haukanõmme hinnangul eelkõige maksusoodustus - olgu selleks siis sotsiaalmaksusoodustus või ka tulumaksusoodustus.
Ka soovitas Haukanõmm pikendada senist poole aasta pikkust töötamise toetust, sisse seada tugiisiku ja juhendaja kulude kate, tööruumide kohandamise ja abivahendite kulu kompenseerimise. "Kui need kulud tööandjatele kompenseeritakse, siis ma usun, et tööandja motivatsioon paraneb," lausus Haukanõmm.
Neljapäeval toimus peaminister Taavi Rõivasel töövõimereformi teemaline kohtumine Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajatega. Kohtumisel kinnitasid osapooled ühemõtteliselt, et reform on kindlasti vajalik, vahendas Stenbocki maja. Küsimused, mis vajavad veel lahendamist, on seotud seaduste rakendamisega, kuid need on koostöös alaliitudega lahendatavad.