Martin Hurt: tankitõrjesüsteemi ostmine annab Eestile naaberjõudude vastu olulise relva

Eesti valitsus alustas juunis Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi kolmanda generatsiooni Javelini tankitõrjesüsteemide ostmiseks. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt leiab, et tehing on Eesti kaitsepoliitikas märgilise tähendusega.

„Esiteks näitab see, et keskmisest enam kaitsekulutusi tegeval Euroopa riigil on rohkem võimalusi,“ väitis ta Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogis. „Riik saab alati suurendada tõhusust ja kulutada väiksemaid summasid suurema täpsusega, ent lõppude lõppuks on sel, kui palju kulutatakse, vahe. Täna saab Eesti endale moodsat kaitsetehnikat lubada.“

Teise olulise punktina toob Hurt välja fakti, et antud tehing annab Eestile juurde ühe päästerõnga maailma ühe suurjõu vastu kasutamiseks. „Tõsiasi, et Eesti ja USA hakkavad kasutama samasugust relvastust, võimaldab Eesti Kaitseväge varustada lisalaskemoonaga võimaliku kriisi või sõjaolukorra puhul,“ ütles Hurt.

Hurda sõnul ei ole olukord, kus USA abi raketisüsteemide laskemoonade varustamisel võiks vaja minna, üldse nii utoopiline. „Selline stsenaarium võib saada reaalsuseks, arvestades Eesti lähedust naaberriigi suhtes, kel puudub nähtavalt kontroll üle enda sõjatehnika ning teiste relvastatud masinate, mil on kombeks üle riigipiiride ekslema sattuda. Selle tehinguga tapab Eesti kaks kärbest ühe hoobiga: Käitsevägi saab endale tipptasemel relvasüsteemi, samas kui Eesti jääb reaalse tule alla sattudes hästi varustatuks.“