Esimene läheb ikka aia taha: kitsal matemaatikaeksamil saadi keskmiselt 30 punkti
Tänavuse eksami tulemused teeb oluliseks fakt, et tegemist on esimese aastaga, mil matemaatika riigieksami pidid kohustuslikus korras sooritama kõik abituriendid – kokku tegi eksamit üle 8200 eksaminandi. Seega on käesoleva aasta eksam ka esimene võimalus riigile, koolidele, õpilastele ja õpetajatele hinnata ning anda ülevaade matemaatika õpetamise tasemest ja sisust üle Eesti.
Eksaminandidel oli matemaatikaeksamit sooritades esmakordselt ka valik: kas sooritada laia (8 kursust) või kitsa (4 kursust) õppekava järgi koostatud riigieksam. Ehkki laia ja kitsa eksami valinud eksaminandid jagunesid peaaegu pooleks (vastavalt 4171 ja 4067 eksamitegijat), ei jagunud nende tegijaile aga võrdseid punkte eksamil endal: kitsa matemaatika keskmine tulemus oli 30,2 ning laial 54 punkti. Mullu, kui eksamit tegid ainult selle teadlikult valinud noored ehk üks kolmandik kõigist abiturientidest, oli keskmine tulemus 60,7 punkti.
Motivatsiooni küsimus
Õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa sõnul on vara öelda, kas kitsa matemaatikaeksami tulemus oli võrreldes laia eksamiga madala tulemusega või mitte. „Me ju võrdleme seda eelmiste aastate keskmiste tulemustega,“ ütles Püüa. „Eksami tegemise tingimused on aga täielikult muutunud – eelmine aasta said 58-60 punkti kolmandik kõikidest lõpetajatest, kes ise valisid matemaatikaeksami, kuna neil oli seda vaja,“ lisas ta.
„Kui nad ei oleks vajanud matemaatikaeksami sooritamist, oleksid nad mõne muu aine valinud: seega olid nad väga motiveeritud. Võib arvata, et laia matemaatikaeksami tegid eelkõige kõik need, kes nägid, et neil oli seda edasiseks vaja, kes olid motiveeritud eksami tegemiseks. Kitsast eksamit valiti täna selleks, et täita tingimus kooli lõpetamiseks. Selle eksami eripära ongi see, et tulemuse määrab õpilase motivatsioon. Sellest tulenevalt ei ole see 30 punkti väga madal tulemus,“ kommenteeris Püüa.
Kas kitsa matemaatikaeksami ülesanded olid liiga rasked, selgub Püüa sõnul riigieksamile lisatud tagasisideküsitluse põhjal tehtavast analüüsist. „Eksamikomisjoni otsus on see, kas eksamit muuta või mitte. Loomulikult on eksam alles arenduses ja varem tehtud eeltestimine ning tagasiside, mida eksaminandide käest küsisime, oligi ju selle eesmärgiga, et eksam oleks võimalikult täpselt jõukohane,“ sõnas ta.
Sel aastal tuli abiturientidel esimest korda kohustuslikus korras sooritada kolm riigieksamit: eesti keele (kas emakeelena või teise keelena), matemaatika ja võõrkeele eksam. Eksaminande oli tänavu kokku 9654, mida on umbes kaks korda vähem kui 2011. aastal.
Eesti keele emakeelena sooritajate keskmine tulemus oli sel aastal 62, teise keelena 58,6 punkti. Võõrkeeleeksamitest valiti tavapäraselt kõige enam inglise keele eksamit ning suurem osa eksaminande sooritas selle B2 taseme väärilisele tulemusele.
