Peotuli magas jaaniöö turvaliselt oma väikses laternas Lüganuse kirikus ja sai hommikul kirikuõpetaja hea sõnaga teele saadetud. Tuletoojad tänavad Lüganuse rahvast, kes meie öömaja ehk spordisaali olid kaskede, pojengide ja kibuvitsaõitega ehtinud.
Jalgrattakellade kõlinal jätkasid tuletoojad oma teed, esimeseks sihiks Kiviõli.

Jaanipäev andis kuiva ilma. Me oleme selle eest tänulikud. Ja küllap rõõmustasid kõik, kes tuletõrvikut tänases päikesepaistes käes said hoida.

Tuletoojate meeskonnas oli rõõmu ja pisaraid. Rõõmupisaraid. Ja lahkumisnukruse pisaraid, sest täna lõpetas TuleTulemist Ida-Virumaal korraldanud meeskond. Aitäh Piibele ja Margole, kes kauni Uljaste järve kaldal raske kaptenitöö lõpetasid, peotule Lääne-Virumaale üle andsid ja koju sõitsid. Kuus päeva Ida-Virumaal on läbi.

Aga tagasi teekonnale. Kiviõlis meenutati uhkusega eelmist korda, mil laulupeotuli sealt läbi käis. Nüüd tantsiti ja lauldi rahvamaja ees TuleTulemise puhul taas, peotuli jäi hoiule Kiviõli linnapea kätte.

Linnast välja sõites kostab ratturite saateauto raadiost venekeelset juttu vaheldumisi jaaniaegsete lauludega „Jaanipäev“ ja „Suveöö“. Akendel lehvitatakse. Taamal kõrguvad tuhamäed.

Sonda rahvas kinnitas, et tõime neile suveilma. Tuleteed jätkates silman tee pervel esimesi maasikaid.

Uljaste järve ääres viskavad virulased nalja naabervaldade ühinemise teemal ja laulavad „On Virumaa virulaste hoida, on Virumaa virulaste kaitsta…“. On väga meeleolukas, kingitusterohke ja maitsva supiga lõunapaus. Tuli läheb Ida-Virumaalt üle Lääne-Virumaale.

Tuletoojad on jõudnud oma teekonnal poolele teele, ehk - läbitud on veidi üle 500 km. Selle tähistamiseks saab maha märgitud ekvaatorijoon ning Reinhold Akadeemilise Emajõe meeskoorist saab ülesande sõita tandemrattal üle ekvaatori, tehes seda aga tagurpidi rattal istudes.

Ka Ulvi küla prouad lubavad, et nüüd jääb ilm soojaks. Tore oleks, sest head ilma ootavad ka need, kellel loog maas. Enne Ulvile jõudmist liitub meie kolonniga Hirvo Surva. Mõtlen omaette, et kas temaga on juhtunud sama, mis nende tuleteelistega, kes enam kaasa ei sõida – et süda ihkab tuleteele tagasi...

Ja veel tekib mõte, et omaette nähtus on tuletee-aeg, sest me hästi ei tea siin põldude, külade ja linnade vahel jalgratastel seigeldes, mis mujal maailmas toimub. See on kõigi laulu-ja tantsupeo tule saatjate jaoks eriline aeg.

Ulvi mõis. Mõdriku mõis. Vinni. Pajusti. Rakvere piiril Piira tankla. Igal pool rahvahulgad ja soov hoida hetkeks käes seda püha tuld. Mitmes kohas sattusin rääkima inimestega, kes kaugematest Eesti nurkadest tuleteekonda oma silmaga vaatama on sõitnud.

Õhtune tule saabumine Rakverre võetakse linnarahva poolt väga soojalt vastu. Sellest läidetakse jaanituli ning siis läheb tuli tuttu, sedakorda Rakvere rahvamajja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena