Eesti suursaadik NATO-s: oleme teinud kõik, et Venemaa muresid mõista

Eesti jaoks on NATO välisministrite kohtumise olulisim küsimus Euroopa julgeoleku arhitektuur, sõnas Eesti suursaadik NATO-s Lauri Lepik.

„Me ei räägi Ukraina kriisist, vaid Venemaa tegevusest Ukraina vastu ja järelmitest, mida NATO enda jaoks teeb. Ei tohi väsida kordamast, et ei ole aktsepteeritav, et üks riik annekteerib teise riigi territooriumi,“ ütles Lepik.

Saadiku sõnul on NATO kui 28 demokraatia kogum teinud kõik, et Venemaad kaasata ja nende muredest aru saada. „NATO on alati proovinud mõista ja leida uusi avanguid. Aga ei ole õiglane öelda, et NATO poliitika Venemaa suunal on läbi kukkunud. Ma arvan, et Venemaa on läbi kukkunud,“ sõnas Lepik.

Tema hinnangul kehtivad NATO jaoks endiselt ka Venemaa ja NATO vahel 1997. aastal allkirjastatud alusakti põhimõtted. „Me ei saa öelda, et kuna Venemaa on neid põhmõtteid rikkunud, siis tänu sellele viskame me ka need 17-aasta vanuse dokumendi põhimõtted nurka,“ ütles Lepik. Samas lisas ta, et kuna lepingu näol ei ole tegu siduva dokumendiga, mille kõikide NATO liikmesriikide parlamendid on ratifitseerinud, siis näeb ta siin ka manööverdamise ruumi.

Täna kohtuvad Brüsselis NATO liikmesriikide välisministrid, et arutada Ukraina kriisi, Afganistani olukorda ning Euroopa julgeoleku poliitikat puuduvaid küsimusi.