TULE TEEKOND 1969: Pärnumaa saluteeris Koidulale

„Pärnu linn võtab täna, 17. Jaanikuu päeval 1969. Aastal vastu juubelilaulupeo tõrviku mitte ainult selleks, et see jälle edasi saata, vaid et suure peo leegist süüdata laulutunglad. Säde, mis lõi hõõguma 100 aastat tagasi, on sütitanud tuhandeid, hoidnud ülevalt rahva vaimu ning toetanud tema tegusid rasketel aastatel. Täna loidab ta meie vabast tööst, rahvaste  sõprusest ja suurest rõõmust. /---/

"V. I. Lenini sajanda sünniaastapäeva künnisel, juubelilaulupeo aastal kanname ette, et meie, Pärnumaa rahvas, oleme oma tööd ja tegemised nii seadnud, et võime rõõmu- ja uhkustundega suurele peole vastu minna. /--/

„Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,“ lauldakse laulus, aga merehõbedat ja turbamulda on Pärnumaal külluses. Meri on ruhnlase ja kihnlase ja iga randlase varaait. Vaja ainult kalurite sitkeid käsi, kes need rikkused välja toob. Ja tuuaksegi.
Saak on tore, mis me siit saame,
oma perele siit saab.
Siit saab manner, saavad saared,
siit saab kala kogu maa.“ (J. Smuul)

Tuhat aastat hoidis turvas oma leeki raba all (K. Merilaas), aga tulid Tootsi ja Lavassaare turbalõikajad, panid võimsad masinad hakkama ja ennäe – kiskusid leegi maapinnale, sulgesid ta brikettidesse ja turbapätsidesse ning saadavad tuhandeid tonne kontsentreeritud soojust tuhandetesse kodudesse.“

Pärnumaa ja Pärnu linn on raportis kajastatud eraldi. Rajooni raportit kaunistab kollane, Pärnu linna raportit aga tollane sinine vapp. Pärnakad meenutavad sissekandes Jannsenit ja Koidulat, antakse teada, et kümme päeva enne juubelitule jõudmist peeti ka Pärnu vallikäärus laulupidu.

„Esimesele laulukoorile meie kodulinnas pani aluse Johann Voldemar Jannsen 1850. Aastal. Tema tütar Lydia oli üldlaulupeo kätkit kiigutamas. Me oleme uhked sellele, sest Koidulauliku rõõm oli kodumaa rõõm, tema valu oma rahva valu ja ta laulud sütitavad ikka ja jälle meie hinges kodumaa-armastust ning viha vaenlase vastu."

Artikkel on osa esimest laulupeo tule teekonda tutvustavast kaardist.