Tallinna trammid vanadest võidunud istmetest niipea lahti ei saa
Suurte linnade ühistransport on notoorselt tuntud kui üks räpasemaid viise liiklemiseks. Ega asjata kasvatata lapsi pärast bussi käepideme katsumist kohe käsi pesema. Et Tallinna trammide istmed on riidest, kogunevad haigusetekitajad ja mustus sinna veel parema meelega sisse. Ehkki tekstiil tundub loogika järgi kõige ebapraktilisem materjal istmekatteks, ei ole pealinna transpordiametil hetkel võimalust nende vahetamiseks midagi ette võtta.
See, et Tallinna ühistranspordivahendite kehv puhtusaste kutsub kohati salli või varrukat nina ette filtriks tõstma, ei ole kellelegi, kes vähegi Tallinnas trollide-trammidega ringi sõitnud, enam üllatuseks. Ka ei ole kogenud ühistranspordihaile võõras heita uuriv kontrollpilk toolile enne enda istmiku sinna poetamist, et veenduda istme kuivus- ja puhtusastmes.
Mis nende kontrolltegevuste käigus aga märkamata jääb, on see, kui palju haigustekitajaid, baktereid ja viiruseid riidest istmete varjus end tegelikult peidab. Et ühistransport tähendab juba definitsiooni järgi seda, et rõõmsalt koos ja ühiselt sõidavad erinevatest ühiskonnakihtidest pärit erinevate tervisehädade ning erinevate hügieeniharjumustega inimesed, jätab iga reisija bussi paratamatult ka enda pisikupagasi maha.
Ühissõidukitest võib endale korjata või oma kaaslastele koju viia haiguseid rotaviirusest gripini ning tuberkuloosist sügelisteni, rääkimata sellest, mida määrdunud trammiiste uhiuuele valgele teksapaarile võib tähendada. On selge, et Tallinnas liigub üsna mitu trammi, mille tekstiilistmed näevad nii võidunud välja, et lausa karjuvad vahetuse järele. Tallinna transpordiameti esindajate sõnade põhjal on selge ka see, et niipea need istmed vahetust ei leia.
Saksa keerulised konstruktsioonid
Tallinna Linnatranspordi AS avalike suhete spetsialisti Urmas Toomingu sõnul on nii trammides kui mujal Tallinna ühistranspordisõidukites kasutusel peamiselt tekstiilipõhised materjalid selle tõttu, et lisaks tuleohutusnõuetele ning vandalismitaluvusele peavad istmekatted vastama ka ergonoomianõuetele: kindlustama hea ventilatsiooni ja niiskusregulatsiooni ning tagama sõitjale mugava istumise.
„Eelnimetatud põhjustel on rööbastranspordis - aga ka bussides ja trollides - istmekatetena levinud erinevad tekstiilipõhised materjalid,“ selgitas Tooming. „Kahjuks ei võimalda praegu käigusolevate Saksamaalt ostetud trammide istmete konstruktsioon katteriiete hõlpsat vahetamist. Istmekatteid puhastatakse regulaarselt märgpesu kemikaalidega, mis tagavad küll puhtuse, kuid ei paranda oluliselt istmete esteetilist väljanägemist. Olukorda leevendab ainult kulunud istmete tervikuna väljavahetamine, mida võimaluste piires ka pidevalt tehakse,“ lisas ta.
Ka transpordiameti juhataja Andres Harjo kinnitusel toimub istmete puhastamine perioodiliselt süvitsi. „Igapäevaselt kontrollitakse vagunite puhtust nii depoos vahetuse lõpus kui ka lõppjaamades. Vajadusel teostatakse koheselt salongi puhastus,“ lubas Harjo.
Harjo lisas, et tihti torkavad silma määrdunud trammiistmed, mille on suure tõenäosusega keegi vahetult enne ära pläkerdanud. Seetõttu kutsub Harjo inimesi ka üles transpordiametisse teatama ära mäkerdatud istmikualustest. „Oleksime tänulikud, kui saaksime koheselt infot konkreetse trammi kohta, et oleks võimalik vajadusel salongi puhastada. Trammide pealiikluskorraldajale saab teateid edastada ööpäevaringselt,“ lisas Harjo.
