Õnnesoovid! Koorjuht Kuno Arengu 85. sünnipäeva kontsert meenutas väikest laulupidu
Hommik Ebavere spordikeskuse väljakul algab tuletoojatele reipa virgutusvõimlemisega, mida juhatab Egne tantsurühmast Tarapita.
Siis koguneme taas ringi, et lugeda ühiselt tulevanne ning asuda teele.
Tartust on tuleteekonnale saabunud uued inimesed naiskoorist Emajõe Laulikud ja meeskoorist Akadeemiline Emajõgi. Järvamaa kaptenitena võtavad täna tuleteekonnal juhtimise üle Tiit ja Kristi.
Täna on mõisate päev. Esimene peatus on Kiltsi kool-mõisas, õigupoolest küll lossis, arvestades hoone ehitamise aastat 1292. Tegime värvilõhnalises mõisahoones kiire ringkäigu, imestame ja ahmime endasse kogu seda ilu.
Peagi jõuame Tamsalu valla piirile, kus Väike-Maarja vald annab tule Tamsalu vallale üle. Rakke naiskoori eestvõttel loeme ühiselt loitsu laulule ja tantsule. Mõtleme läbi kallistuse ka nende peale, kes Tallinnasse suurele peole ei pääsenud. Tuleteelistega liitub dirigent Elo Üleoja.
Siis keerame aga väikesele külavaheteele, mis keerutab kohe tükk aega põldude ja metsade vahel. Tuleratturid rügavad vapralt ja pikk kaasasõitjate kolonn järgneb neile südikalt. Tee ääres lehvitavad meile traktoristid ja silmailu pakub suur mustavalgekirju lehmakari.
Peagi jõuame Metsamõisa mõisa õuele. Siin on hakkaja peremees, igal pool on näha kas värskelt valminud või valmimisjärgus ehitisi.
Pidulik on kohtumine Kuno Arenguga, kelle kodukoht asub siinsamas Järsi külas. Kodu on paraku tulekahjus hävinud. Küll aga käib auväärne dirigent siinmail oma isa istutatud tamme kallistamas, et sellest jõudu ammutada. Ja jõudu on peagi 85aastaseks saaval vanahärral küllaga. Tema dirigeerimisel lauldakse „Ta lendab mesipuu poole“.
Metsamõisa õuele jääb seisma Kuno Arengu nimeline valge pink, mis pidulikult n-ö üle antud saab. Tamsalu naiskoori naised on lugupeetud dirigendile sünnipäevakoogi valmistanud, mida nad ühiselt maiustama asuvad, kui tuleteelised end juba teele sätivad.
Tuleteelistel on aeg edasi liikuda. Oleme Lääne-Virumaal viibinud umbes 50 tundi ja meiega on kaasa sõitnud üle pooletuhande laulja-tantsija.
Jõuame Järvamaale
Järgmine peatus on Võhmuta mõisa suurejoonelise värava juures. Kuuldavasti on seda nimetatud ka võiduväravaks, mis on Eestis ainulaadne. Tule üleandmise tseremoonia Järvamaale on hoogne ja ilus. Oleme jõudnud Järvamaale ja Järva-Jaani valda, kus iga kaheksas elanik tantsib. Võiduvärava juures tantsivad kokkutulnuile Jürid-Marid, kelle seas ka vallavanem ise jalga keerutab.
Kui tuli on käinud käest-kätte, jätkame retke ja põikame sisse Kubja tallu, mille kaubamärgiks on ürditalu nimi. Peremees kostitas teelisi energiateega ja värskehapukurgiga.
Järgmine mõis on Karinu. Paraku mitte nii uhkeldav kui eelmised. Mõisaesine trepp on aga sellegipoolest kaunistatud kaskede ja karikakardega. Trepile on rivistunud Jürid-Marid ja koor Sink-Sale-Proo. Me saame taas osa väikesest kontserdist ja tule puudutusest.
Siis saab teekond aga ootamatu pöörde. Me suundume Karinu lubjakivikarjääri. Tee on üsna kehvake ning tandemrataste turvalisuse huvides sõidavad need koos lippude ja tuletõrvikuga veidi aega treileril.
Oleme täna üsna mitu lõiku läbinud kruusateel ning oma suureks üllatuseks märkan, et tee tolmab. S.t vihma ei saja. Ja kodust helistab tuleteeline Leelo, kes ütleb, et Tule TV-d on lausa lust vaadata.
Päeva kulminatsiooniks kujuneb saabumine Järva-Jaani kiriku juurde, kus ootamas Rakvere kammerkoor Solare ja Teaduste Akadeemia Meeskoor. Laulu-ja tantsupeotuli läheb oma väikeses laternas vallavanema kätte ja ööseks kirikusse hoiule. Algab kontsert Kuno Arengu 85. sünnipäeva tähistamiseks. Avalauluks Mihkel Lüdigi „Koit“, dirigeerimas Kuno Areng. Huvitav, kas peotuli seda hetke ka Tallinnas lauluväljakul meenutab? Tuleteelistel on küll pisar silmanurgas.
Päeva lõpetab simman Järva-Jaani Vanatehnika varjupaigas.
Enne seda, kui tuli Järvamaale jõudis, rändasid ratturid läbi Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Vaata täpsemalt kaardilt!
