TULE TEEKOND 1969: Rapla rõhub revolutsioonile
Esimene laulupeo tule teekond tõi tõrvikukandjad üle mere taas maale. Pärnust lahkus tuli Saaremaale, sealt Hiiumaale. Kuurortlinnalt võttis tõrviku vastu Rapla, kes meenutas läbi ajaloo piirkonna revolutsioonilisi sündmusi ja inimesi.
„Täna, selle kevade kõige pikemal päeval võtame Haapsalult vastu Taaralinnas süüdatud laulutule. Tõotame pidada alati pühaks esivanemate laulutraditsiooni."
"90 aastat tagasi võttis II üldlaulupeost osa Juuru laulukoor. Ka esimene üldlaulupidudest osavõttev segakoor III üldlaulupeol oli Rapla rajoonist – Kastist. Arvukalt on meil veterane, kes on käinud 10 viimasel laulupeol. Aastal 1855 sündis Raplamaal Johannes Kappel."
Rapla rajoon on tuntud oma revolutsioonilise minevikuga. 1858. Aasta kevadel sai täis Mahtra meeste kannatuste mõõt. 600 meest haarasid teiba ja läksid sõtta vihatud mõisnike vastu, nõudes uut, inimlikumat seadust. Ülestõus lõppes verise kurbmänguga, kuid tööorjast maamehes oli ärganud rahvuslik uhkus. Juubelilaulupeolgi sammuvad Mahtra mehed kasepuust keppidega ja nagu muiste, ees kunagine julge vallatalitaja Ants Tertsius.“
Artikkel on osa esimest laulupeo tule teekonda tutvustavast kaardist.