Euroopa Infoühiskonna Instituut Delfi vs Eesti kohtuistungi eel: kasutajate loodud sisu on osa demokraatlikust ühiskonnast
Euroopa Infoühiskonna Instituudi juht Martin Husovec saatis enne Delfi vs Eesti kohtuistungit Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogule on ekspertarvamuse, milles rõhutas, et piirangud kaustajate loodavale sisule kitsendavad väljendusvabadust ja võivad jätta avalikud diskussioonid arvamustevaesemaks.
EISI (European Information Socitety Institute) on uurimiskeskus ja valitsusväline organisatsioon, kes tegeleb muuhulgas võrdleva uurimusega, kuidas käsitlatakse kolmandate isikute loodud sisu erinevate riikide praktikas.
"Delfi vs Eesti protsess tõstatab tähtsa küsimuse nende inimõiguste piiride kohta, mis on seotud väljendusvahendina kasutatavate internetimeediumite vastutusvõimelisusega," kirjutas Husovec. "Enne kohut on tähtis, et ei lähtutaks ühest ja üldisest regulatsioonimudelist, vaid keelustataks ükskõik, millise regulatsiooni äärmused. Kohus peaks EISI arvates tagama, et kahjustatud pooltele tagataks tõhusad korvamismeetmed. Teiseks peaks kohus tegema kindlaks, et säilitataks viljakas ruum avalikule diskussioonile, mis on omakorda osa demokraatlikust ühiskonnast."
EISI esindaja arvates võib kohtu korraldus mõjuda negatiivselt mitte ainult hobi- ning amatöörettevõtetele ja väikestele äridele, kes valitsevad tänast internetti, vaid ka suurematele platvormidele, nagu näiteks Twitter, mis toetuvad kasutajate detsentraliseeritud, toimetamata ja kiirele informatsioonile.
"Need platvormid on tihti liikumapanevaks jõuks avalikele diskussioonidele; need on platvormid, mis ei ole peavoolumeedias esindatud, kas selle tõttu, et antud osa meediast on kasumi nimel töötavate ajalehtede toimetuste jaoks ebamugavust tekitav või sellepärast, et nad on ainult majanduslikult ebaatraktiivsete väikeste kogukondade jaoks olulised," kinnitas Husovec.
"Rangete meetmete kehtestamine nendele, kes sellise sisuga informatsiooni levitamisega tegelevad, võib toimetamata ja detsentraliseeritud teksti avalikust arutelust täielikult ära kaotada. Selle tõttu ei klapi sellised otsused ka väljendusvabaduse põhimõtetega. Me loodame, et Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogu tunnustab seda,“ lisas Husovec.
Delfi vs Eesti istung on Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogul 9. juulil. Protsess algas 2006. aastal vaidlusest Delfi vs Leedo ja pärast seda, kui Delfi kaotas Leedole ka riigikohtus, läks meediaettevõte Euroopasse õigust nõudma.
Strasbourgis on vaidluse keskne teema see, et kas ja kui palju peavad meediaorganisatsioonid toimetama ja valima, kas ja millist kasutajate loodud sisu avaldada. See ei puuduta vaid Delfit, vaid kõiki klassikalisi meediaväljaandeid ja sotsiaalmeediat, kus kasutajad kirjutavad, saadavad pilte või videosisu.
Delfi esindavad kohtus TORVi vandeadvokaadid Karmen Turk ja Villu Otsmann.
