Vaata, millised olid Delfi laulu- ja tantsupeo viktoriini õiged vastused!
Küsimused osutusid keerukaks - 950 osalenust vastas kõigile kümnele küsimusele õigesti ja jätsid meile ka korrektselt kontaktandmed kolm - Mati V., Signe L. ja Veiko V. Lisaks neile kolmele ootab auhinnakorv Tartu Milli toodetega ka kaht osalenut, kelle loosisime välja kõikide vastanute vahel. Loosiõnn naeratas Tauno V. ja Jüri U.-le. Võtame kõikide auhinnavõitjatega ühendust!
1. Kui kõrge on Tallinna lauluväljaku laulukaar?
32 meetrit
2. Kui palju maksis tantsupeo pilet aastal 1939? Vihje, mis võib edasi aiadata, aga ei pruugi - Tallinna-Helsingi laevapilet maksis samal ajal 8 krooni.
3 krooni
3. Kui vanad on olnud kõige nooremad koreograafid-tantsuloojad, kes tantsupeol osalenud?
16- ja 18-aastased. XVII tantsupeol (2004) esitatud tantsu "Lambamäng" koreograafideks olid ajaloo noorimad koreograafid Kristiina Kapper (16aastane) ja Mall Järvela (18aastane).
4. Gustav Ernesaks dirigeeris esmakordselt üldlaulupeol juba 1938. aastal. Täna meenutab legendaarset dirigenti hiiglaslik kuju. Kui palju kaalub see massiivne pronksist skulptuur?
2,5 tonni. Kuju on 2,25 meetrit kõrge ning 2004. aastal Tallinna lauluväljakule paigaldatud kuju autorid on Ekke Väli ja Vello Lillemets.
5. Esimest korda peeti tänase Tallinna lauluväljaku asukohas üldlaulupidu 1928. aastal. Millal valmis meile täna teada-tuntud laululava?
1960. aastal. Arhitekt Alar Kotli, akustik Helmut Oruvee ja maastikuarhitekt Hugo Sepa nägemuse järgi kujundatud väljak parandas tunduvalt laulupidude taset, sest peale kooride liikumise lihtsustamise paranesid kogu platsi akustilised omadused. Enne praegust lauluväljakut oli laulukaareks vaid poolkaares asetsev sirge, postidest koosnev sein, mille ees olid trepiastmed. Ka ei olnud toona ka ettekallet, seega akustikale enne praegust laulukaart polnud eraldi mõeldud.
6. Tartu Ülikooli teadlased Peeter Vihalemm ja Marju Lauristin avaldasid 2013. aastal uuringu "Minu laulupidu", milles esimene küsimusena paluti osalenutel hinnata laulupeo olulisust. Kui suur osakaal vastanutest nimetas laulupidu "oluliseks sündmuseks"?
96% protsenti küsitletustes pidas laulupidu oluliseks. Märkmisist väärib, et sealhulgas 63% pidas laulupidu suisa väga oluliseks. Vaid 4% vastanutest pidas laulupidu ebaoluliseks.
7. 1950-60ndatel levis nii suveniiridel kui lasteraamatutes laulupeolistest lõbus kuvand - rahvariietes poiss ja tüdruk, viimane riietatud kollasesse põlvini Muhu seelikusse, valged põlvikud jalas, juuksed kenasti piskikese tanu all ja pioneerirätt kaelas? Mis oli selles tüdruku riiete loetelus totaalses vastuolus rahvariiete traditsioonidega?
Sellesse komplekti ei sobinud tanu, sest viimane on abielunaise põhiline tunnus ja vallalised - sh ka lapsed - tanusid ei kandud.
8. Milline laul muutus juba nõukogude okupatsiooni ajal looks, mida alati laulupeo lõpus lauldi kui hümni?
Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula sõnadele
9. Esimene laululupidu toimus aastal 1869 Tartus. Maailmasõdade ajal peotraditsioon aga katkes - millal toimus esimene laulupidu pärast Teist Maailmasõda?
1947. aastal.
10. Läbi aegade suurima osavõtjaskonnaga tantsupidu toimus 1970. aastal. Kui palju oli tol aastal peol tantsijaid?
10 000 esinejat. Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmaliikide struktuur - osalesid tantsurühmad alates mudilastest (lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli 4-aastane, vanim 76 aastane!
