Pühapäev, 29. juuni
Kaua sa kannatad?

17.00
Viimaks olen kaugelt maalt naasevana, võõralt mandrilt laevaga saabununa Eestimaa levis. Mobiil ja meilikast löövad sõnumeist sirama. Suisa õhetavad ja prigisevad pungudes. Peonädala kava, proovide kava, majutuse kava …
Taas uus algus, nagu juba kolmkümmend viis aastat.
Sitikad surisevad kõhus. Meel ärevil. Äkki unistan midagi olulist.

18.45
Ema Milvi, kunagine TRÜ rahvakunstiansamblist õnne ja armastuse leidnu vuristab mulle parima uudistediktori kiirusel ette kõik olulisemad tantsu- laulupeouudised, millest olen kaks nädalat Eestimaast eemal olles ilma jäänud. Neist kõige tähtsam on lisatribüünide püstitamine Kalevi staadionile, et veelgi enam huvilisi pidu vaatama mahuks. Ja lisakohtade pea paukne mahamüümine. Uhh, veelgi enam vastutust õlul.

19.15
Ladistab vihma. Kas siis sellist tantsupoenädalat me ihkame?

20.55
Ladistab vihma. Kas siis sellist tantsupeonädalat me ihkame?

Kuidas me tantsuväljakul aega puudutame

Olen üks kümnetuhandik Kalevi staadionil suurel peol tantsijast, killuke „Puudutuse“ etendusest. Jäädvustan tundeid, mõtteid, liikumisi läbi kogu tantsupeo. Päevhaaval, tundhaaval, minuthaaval. Püüdes puudutada puudutamatut, meie aega läbi tantsu.

21. 46
Ladistab ja ladistab. Kas siis sellist? Kus küll kummikud võiks olla?

23.55
Reisiasjad kotist välja. Uued asjad asemele. Sokid ja kingad, pluusid, sõled, seelikud ja püksid tuhandetes Eestimaa peredes. Kas juba kohvris ja kohe kohvrisse saamas. Justkui tuhanded mustlaslaagrid sündimas. Ja et kummikuid ei ununeks. Ladistab. Kaua sa kannatad!

Esmaspäev, 30 juuni
Tähtis seismise seadus

00.25
Ikka ladistab. Kas ikka kuiva pesu sai piisavalt kotti? Peredes, kust vaid lapsed Tallinna väljakutele teele lähevad tõmbavad emad veelkordselt pikast nimekirjast maha kõike, mis juba pakitud. Ja küsivad mõttes taas ja taas üle, kas ikka kõik sai?
Virumaal ladistab endiselt vägevalt.
Peaasi, et kummikuid ei unustaks.

01.13
Unemati murrab maha, peaaegu, et trenni- ja rahvariidelaamade vahele.
Unes näen kaht aastat ettevalmistusi. Ja muret, et meie D-rühm „Tarva tammed“ võiks peost välja jääda. Ja lootusi, et ikkagi pääseme. Näen higiseid ja närveldavaid treeningtunde. Näen ansamblijuhi Mall Järvela kiitusest õhetavat nägu ja solvumisest punetavaid põski, kui sammud õigesti välja ei tulnud.
Unes tantsin kõik peotantsud läbi ja ärkan ehmatusega.
Kõik on meelest läinud. Uhh!

7. 25
Uni pühkub ise silmist. Kella pole vajagi. Võitlus veel pakkimata riietega jätkub. Võrumaa ja Valgamaa ja Saaremaa ja Hiiumaa juba vuravad Tallinna poole. Virus jätkub veel aega.
Facebook täitud teelolijate ja teele minejate soovidest. Ilusa ja kuiva peonädala lootustest.
Meil teatab, et laulupoetuli, rühkides ratastel läbi tuule, vihma, rahe ja rahva joovastuse on teel juba kuueteistkümnendat päeva.

8.40
Meid on teel Tallinna poole 42 000. Viimaste aastate suurim arv pidulisi, näitamaks, et isegi siis kui enam kuidagi ei saa rahvast staadionile ja laulukaare alla lisaks mahutada, on see piisava nutikuse korral ikkagi võimalik.
„Sel korral osaleb tantsupeol rekordiliselt 654 tantsurühma ligi 10 000 tantsijaga, nende seas ka 15 välis-eesti rühma,“ raporteerivad õnnelikud korraldajad meilitsi.

10.30
Tallinna koolid. Peenemead ja argisemad hakkavad ägama sissetassitavate kottide raskuse all. Magamiskostid. Treeningriiete kotid. Rahvariiete kotid. Pesemisriiete kotid.
Asised klassiruumid muutuvad laagriteks, kottide armaada panipaigaks. Tarmukamad tõmbavad juba üles pesukuivatusnööre küll higiste riiete, küll käterätikute tarvis.

11.13
Naks ja naks ja naks. Ligi kümme tuhat korda järgneva paari tunni jooksul. Piduliste käepaelad kinnituvad kätele. Need on ühtaegu visiitkaardiks, prii transpordi propuskiks ja sissepääsu lunastajaks nii harjutustribüünidele kui peoplatsidele. Naks ja naks.
Korra viskab uduvihma, aga õnneks mitte liiast.

12.53
Astun Rannavärava staadionile. Siin seab oma tantsud mustriteks 64 rühma kõige staažikamaid tantsijaid. Kokku siis 1024 hinge.
Milline jalanõude paraad tammub korralduste ootel! Botased, kummikud, hiina tennised, hinna tennised koos sokkide ümber pandud kilekottidega, et niiskust tõrjuda, kroksid, sandaalid, pastlad, tanksaapad …

13.01
Ülo Luht, staažikate tantsijate üldjuht hüüab puldist alla, et kahel parimal meie hulgast on täna kogunisti hõbepulmapäev.
Vaibumatu aplaus. Proovipäev algab.

13.09
Kus on minu number, kus on sinu number? Mis oli üldse meie number? Sipelgapesa on selle kõrval ülimalt korrastatud süsteem.
Iga rühm leiab oma õige paiga, oma tantsu lähteasendi. Seetarvis on väljak jaotatud ruutudeks ja igal ruudul on oma number.

13.14
Luht manitseb puldist. Ärge kibelege tantsima, te olete veel ihust ja lihastest külmad. Lihtsalt markeerige. Vaja siis veel, et keegi end ära rebestaks!
Luht õhutab puldist. Et oleme kõige staažikamad ja kõige väärikamad ja et meie tants „Tantsime Aissa“ saab peo vaieldamatuks hitiks.
Kes poleks õnnelik seda kuuldes!

13.33
„Ärge mõelge tantsu peale, tehke seda, mis ma teile ütlen!“ Luht on üldjuhi puldis resoluutne. Üks asi on ju kodus tants selgeks saada. Teine asi on seesama tants väljakul koos paranduste, täienduste ja tuhande muu kaduva või lisanduva pisiasjaga esitada.
Ja eelkõige õiges kohas seista, et just sealt mustreid sünnitama tormata.

13.59
Vanaema postitab Delfi kommentaariumi soovi: “Jõudu ja jaksu teile, kulla tantsijad, väike lapselaps ka tantsimas Päikest oleks vaja!!!“

14.35
„Nüüd saame pihta, et kuskil on midagi mäda,“ kuulutab Luht üle tuhande seisva tantsija peade. Seerib segadust. Otsib lahendust. „Ma ei hakka teie ajusid komposteerima, oodake pisut!“
Vahelduseks pisut tantsu.

15.03
Ootame veel, kõlab hääl üle väljaku, osa rahvast veel WC järjekorras.
Jah, kuumema ilmaga oleks kõik sissetarnitud vedalikud ju välja higistatud. Nüüd aga tuleb järjekorratada.

15.17
„Ärge otsige lapsi, neid polegi väljakul!“
Homeeriline naer tuhande tantsuveterani suust. Käimas on Rauno Zubko tantsu „Koostegemise lugu“ paikapanek. Ikka viis minutit seismist ja kolmkümmend sekundit liikumist. Ikka viis ja pool minutit seismist ja kolmkümmend kaks sekundit liikumist.
Tegelikult on see seismine hoopis tähtsam kui liikumine. Sest seismise ajal vaatavad nii üldjuht kui assistendid üle, kas ikka iga rühm õiges kohas seisab. Just selles kohas, kust peaks hakkama muster sündima.
Liikumine aga, see on tantsijal ju nagunii veres.

16.39
Päike tuli välja.
Oh seda ilu. Proovipäeva lõpuni kell 21 on jäänud veel neli tundi.
„Meil on geniaalsed tantsijad väljakul,“ õhutab teine juht Rauno Zubko takka ja käivitab „Koostegemise loo“ muusika.
Seismise seadusest on saamas liikumise loogika alged.

17.59
Uskumatu – uskumatu. Luht kuulutab proovi lõppenuks. Enne seda saame siiski kaks korda korralikult „Aissat“ vihtuda nii, et selgki märg.
Joondumine aga meenutab veel boamao armumängu. Põhjus lihtne – meie staadionil, erinevalt Kalevi omast puuduvad veel pisikesed naelakesed ehk nupsud, mis aitaks read sirgena hoida, sest igal tantsijal on kindel oma koht.
Selle vea lubab Luht homme hommikul Kalevi staadionil parandada.

18.23
Tuhatkond tantsijat D- rühmadest aina astub ja sõidab või veereb kogunisti jalgratastel oma ajutiste kodupaikade poole. Nendega segunevad linnas teised tuhanded käepaelastatud peotegelased, kes ummistavad tramme ja busse ning täidavad pealinliku veidi asise argimelu lustliku lummusega. Pidu, sõbrad. Isegi trammis võib ju korra naeratada!
Linna vahel hakkab silma 1969 aasta juubelilaulupeo märk. Vahva!
Lähemal silmamisel näen – hoopis lihakombinaadi reklaam, mis kutsub grillima.
Nojah.

Vaata eilse proovi pilte siit!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena