Sarkozyd küsitleti politseijaoskonnas Pariisi lähedal Nanterre'is. Võimud püüavad kindlaks teha, kas endine president püüdis oma advokaadi Thierry Herzogi abiga takistada õigusemõistmist juhtumi puhul, mille tagajärjel võib Sarkozy potentsiaalselt vanglasse sattuda, vahendab The Local.

Korruptsioonivastased uurijad võivad Sarkozyd kinni pidada kuni 24 tundi ja kinnipidamisaega võidakse pikendada veel päeva võrra.

59-aastast Sarkozyd kahtlustatakse siseinformatsiooni omandamise katses ühelt kohtunikult ühe teise juurdluse käigu kohta ning selles, et talle anti vihje, et tema mobiiltelefoni kuulasid pealt kohtunikud, kes uurisid tema 2007. aasta valimiskampaania väidetavat rahastamist Liibüa endise diktaatori Muammar Gaddafi poolt.

Sarkozy 2007. aasta valimisvõidule aitasid väidetavalt kaasa kuni 50 miljonit eurot, mille andis Gaddafi, ja sularaha täis ümbrikud Prantsusmaa rikkaimalt naiselt, kosmeetikafirma L'Oréal pärijannalt Liliane Bettencourt'ilt.

Sarkozy väidab, et süüdistused Gaddafi raha vastuvõtmises on naeruväärsed ning eelmisel aastal vabastati Sarkozy süüdistusest Bettencourt'i raha vastuvõtmises ajal, kui naine oli liiga halva tervise juures, et mõista, mida teeb.

Gaddafi asja uurimine jätkub. Seoses sellega said kohtunikud eelmisel aastal pretsedenditu loa endise presidendi telefoni pealt kuulata.

Pärast nelja tulemusteta kuud avastasid nad aga, et Sarkozyl oli salajane telefon, mis oli registreeritud valenime alla, ning sellelt telefonilt salvestatud vestlused Herzogiga käivitasid uurimise.

Lekkinud väljavõtted viitavad sellele, et Sarkozy veenis sõbralikku kohtunikku mõjutama konfidentsiaalsete õiguslike arutelude tulemusi, mis olid seotud Bettencourt'i kohtuasjaga, ning vastutasuks toetas Sarkozy teda tulusa ameti saamisel Monacos.

Väidetakse ka, et Sarkozyl oli kõrgetasemeline informaator, kes andis talle vihje politsei kavandatavast läbiotsimisest tema kontoris.

Sellise sekkumise eest õigusemõistmise protsessi võib Prantsusmaa seaduste järgi kuni kümneks aastaks vangi sattuda.

Sarkozyd on viimasel ajal seostatud ka skandaaliga, mis puudutab tema tagasivalimiskampaaniat 2012. aastal. Sarkozy erakonna UMP esimees astus eelmisel kuul tagasi, sest selgus, et Sarkozy kampaaniaks kulutatud kümmet miljonit eurot esitati ebaseaduslikult parteikuludena.

Sarkozy väidab, et polnud arvete võltsimisest teadlik. Eelmisel nädalal alustati selles asjas siiski kriminaaljuurdlust.

Veel uuritakse väiteid, et Sarkozy mõjutas ametis olles vaidluste lahendamise protseduuri, mille tagajärjel sai häbistatud magnaat Bernard Tapie valitsuselt 400 miljonit eurot. Väidetavalt oli see vastuteene poliitilise toetuse eest 2007. aastal.

Sarkozy on seotud veel mitmete skandaalidega, mis on endiselt uurimise all.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena