Olen noor 20ndates naine, mul pole mitte kunagi mingeid suhteid meestega olnud. Pole isegi vahekorras olnud. Mitte keegi pole mulle kunagi öelnud (isegi mitte vanemad), et mind armastab. Tõtt-öelda olen meeste jaoks enam-vähem nähtamatu, või vähemalt pole keegi minu vastu mingit huvi näidanud. Samas otseselt paks ega väga kole (ilus ka mitte) pole.

Olen alati olnud väga arglik ja ebasotsiaalne inimene. Tegelikult pole mul isegi mitte ühtegi sõpra ega üleüldse mingit arvestatavat suhet, inimlikku füüsilist lähedust/puudutusi kogen üliharva, peaaegu üldse mitte. See on nii olnud lapsest saadik, sest meie peres polnud kombeks tundeid väljendada ega üksteist puudutada. Armastuse ja läheduseigatsus närivad mu hinge peaaegu kogu aeg. Teatud perioodidel muutub see igatsus nii valusaks, et ajab lihtsalt nutma… Minu kõige suurem ja pidevam igatsus ongi mehe armastus ja (tõeline) lähedus — nii füüsiline kui emotsionaalne.

Aastate jooksul olen jõudnud järeldusele, et ilmselt mind keegi kunagi armastama ei hakkagi ja lähedusest võin vaid unistada. Ilmselt pole ma ainuke selline, aga samas armukest ei taha — sekssuhe ei pakuks mulle seda, mida otsin. Tean, et on olemas selliseid mehi (nt õnnetus abielus), kel on sarnased igatsused ja vajadused, mõni konkreetselt ei tahagi seksi. Käib ju prostituutide juureski mehi, kes lihtsalt tahavad enda muresid kurta, füüsilist lähedust, aga mitte seksi. Miks just mees — sellepärast, et vajan just mehe kaitsvat, turvatunnet ja rahu tekitavat, maskuliinset lähedust. Lähedus naistega ei paku mulle midagi. Ainukesed hetked, kui olen mingitki turvatunnet kogenud, on olnud siis, kui mõni juhuslik meestuttav mind kallistanud on. Ülejäänud aja tunnen end väga kaitsetu, ebakindla ja haavatavana.

Sellepärast mõtlesingi, et mu ainuke lootus oleks leida samasugune õnnetu (mees)hing, kellega saaks muresid kurta, teineteisele (füüsilist) lähedust pakkuda (aga mitte otseselt seksi). Kui ükski mees mind kunagi armastada ei suuda, siis unistan vähemalt sellest, et oleks keegi, kellega saaks oma muresid ja füüsilist lähedust (kallistused, puudutused) jagada.

Igatsen seda, et oleks keegi, kellega saaks kallistada, üksteise kaisus olla, magada, õrnust jagada. Kedagi, kel oleks samuti läheduse, helluse ja mõistmise vajadus, aga mitte lihtsalt seksinälg.
Mingitel perioodidel olen näinud isegi pidevalt unes, et keegi mind kallistab. Lihtsalt masendav…

Kas on kedagi, kel positiivseid kogemusi taoliste suhetega ja kuidas olete sellise inimese leidnud?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena