Rein Siku rahvatantsija päevik: meie aja kangelased on viimaks leitud!
Neljapäev, 3.juuli
Tavalisuse tavatu erilisus
Viimaks on nad üles leitud! Meie aja tegelikud kangelased.
Nii näen täna tantsuväljakul, kus kõneleme puudutusest ja selle ajast, puudutuse ajast. Otsustasin lähemalt puudutada just oma rahvatantsukaaslasi ansambli Tarvanpää rühmast Tarva tammed.
Miks?
Tihti otsime me, reporterid, kangelastena välja haaremit pidava neegrikuninga või sekspommist seltskonnadiiva, nägemata tegelikku asjade sisu. Sellist sisu, mille najal püsivad me rahvas ja riik.
Me ei oska alati leida lihtsuse erilisust.
Just tantsu- ja laulupeod on aga tegelikeks kangelaste indikaatoriteks, Eestimaa tublimate tegijate, aate hoidjate väljanäituseks ja kasvulavaks. Pidudel osalejad, lihtsad inimesed me ümbert on need, kes loovad tavapärasele eestlusele olulise lisaväärtuse, sellise, mis teeb meid kogu ilmas unikaalseks.
Seepärast lubatagugi mul tutvustada teile meie aja tegelikke kangelasi, inimesi, kes on läbi aasta või suisa aastakümnete leidnud tee rahvuskultuuri juurte juurde ise sellest suuri sõnu tegemata. Ise ehk teinekordki aimamata, kui suur on see asi, mida nad ajavad.
Miljoni inimese rahvusena püsimine on nende teene. Tavaliselt suure tunnustuseta teene.
Esitlen pisikest killukest selle tantsupeo kümnest tuhandest osalejast, kuuest ja poolest sajast rühmast. Usun, et selles tilgakeses peegeldub ookean, mis kirjatud rahvusmustritega, püsimise aatega.
Anne Pootsik
Anne (68) oli esmakordselt tantsupeol 1968. aastal Räpina aiandustehnikumi õppurina. Mäletab hästi, et tema esimene tants oli juba esimeses klassis ning nimeks „Tere tibukene …“
Ametilt on Anne, keda kõik Annaliisaks hüüavad aednik, täna teenib leiba tanklaoperaatorina. Liigub põhiliselt jalgrattal. Käbedalt, nobedalt.
Tema kujundatud oli aastaid Rakvere kauneim aed – hotelli Wesenbergh kuursaali oma. Anne on „Tarva tammede“ raudvara, kes tantsis juba Tarvanpää sünni eel kuulsa sarvilise nime välja teeninud rühmas.
Kui aga tantsutegelased võtsid mullu vastu tobeda vanusetsensuse oli ta esimene, kes teatas pisarsilmil, et läheb kohe rühmast ära, et rühm ta vanuse pärast peost ilma ei jääks. Rühm ei lasknud tal kuhugi minna. Ütles, et küll tobedus saab oma palga. On saanudki.
Rein (53), kes ka pildil on sellel peol Anne partneriks, kangelase au ihkamata.
Tõden, et on vaimustav ja suur au jagada samme daamiga, kes on me ansambli elav ajalugu ja legend.
***
Aili Jurelevitš ja Rein Kriks
Aili (65)
oli esmakordselt tantsupeol 1970 aasta paiku ja pole sellest ajast alates ühtki pidu vahele jätnud. Ju on Aili tantsimises kaudselt süüdi ka eelmainit õde Anne. Sest Anne oli siis juba tantsimas, kui Aili tema juurde Rakverre elama saabus.
Aili teenib leiba hambaarsti abilisena, on rühmas asjalik ja tagasihoidlik asjade korraldaja kes pigem püüab asja ajada, mitte aga silma paista. Tema korraldatud talvine treeninglaager Vinnis on senini paljudel meeles.
Rein (62)
oli esmakordselt tantsupeol 1975. aastal. Toonases Kadrina EPT - s tehti segarahvatantsurühm, kuhu Rein sattuski. Eks toonane rahvatantsuharrastus oli kuulsas EPT-s mõneti sunniviisiline vabatahtlikkus, sest toonane ENSV ja ka N. Liidu tippettevõte lihtsalt tahtis kõiges kõigil kombeil parim olla. Reinule igatahes hakkas asi meeldima ja nii ta Tarvanpääs jätkaski.
Ametilt on Rein raudtee kinnisvarahooldaja, aga tuntud ka hea keevitajana, ning Kadrina spordihoone tehnika korrashoidjana. Kui kellelgi on vaja mingi jupp hankida või meisterdada on Rein asendamatu. Kui ta sügisel või kevadel trenni ei saabu siis ei viili ta mitte, on hoopis orienteerumas.
***
Carmen Lillepea ja Rene Kaldma
Carmen (60)
tantsis esmakordselt tantsupeol aastal 1965, oli viiendas klassis. Virumaa tantsulegend Maie Orav oli siis Väike-Maarja koolis õpetaja ja pani kogu koolipere tantsima.
„Carmen, kes ei tantsi oleks ju ebaloogiline,“ ütleb Carmen ise.
Carmenil on ameteid hulgi, viimati hakkas maakleriks. Juhib ka väikefirmat „Vahva Plekksepp,“ mis tegeleb katustega. Kui rühmas on kellegi vaja mõnd peent toidunõud või vinget toidulisandit, on Carmen asendamatu hankija.
Rene (32)
on esimest korda tantsupeol. Carmen kutsus partneriks, sest eelmist meest nägi ta harvemini kui kuuvarjutust. Rene otsustaski proovida ja sai oma esmase eesmärgi, peole saamise täidetud.
Rene on ametilt autotehnik, hetkel hoopis müürsepp. See, kuidas ta end nobedasti tantsudesse sisse õppis ja keerulisemategi sammude ning enesest poole vanema seltskonnaga hakkama saab, on
imetlusväärne.
***
Heli Vassar ja Hannes Tiinas
Heli (52)
oli esmakordselt tantsupeol 1994. aastal. Tantsima sattus nii, et millalgi kaheksakümnendatel loodi ta kodupaigas, Uhtnas naisrühmi. Kogunisti kaks. Hiljem tuli segarühm.
Heli on ametilt lasteaednik ja ülinobe maasikakorjaja, keda igal aastal Soomemaale suisa tagasi lunitakse. Kui kellelgi on vaja mõnd lustilist lastekasvatusnippi või eriti lahedat koolieelikutele mõeldud mängu suudab Heli naid pakkuda hulgi.
Hannes (63)
oli esmakordselt tantsupeol 1995. aastal. Partner kutsus tantsima. Eks ise tahtis ka.
Hannes oma esimeselt ametilt kohtukordnik ja teiselt suusaradade meister, kelle käteööd võivad igal aastal nautida Viru maratoni sõitjad. Hingelt ja kolmandalt ametilt on ta aga jõuluvana. Ükski Hannese tuttav ei jää kunagi jõuluvanatamata, ajab asja ka jõuluvanade kongressidel.
***
Kaie Raja ja Ahti Hussar
Kaie (59)
oli esmakordselt tantsupeol 1972. aastal koolilapsena, sest ise tahtis väga tantsida. „Olengi kogu oma teadliku elu ainult tantsinud,“ lisab ta.
Ametilt on Kaie hambaarst ja lisab, et kahjuks muud midagi ta ei oska. Kui tarvanpäälaste suudesse satuvad elama kurjad sööbikud ja pisikud, on Kaie abi alati varnast võtta.
Ahti (52)
oli esimest korda tantsupeol 1990. aastal. Rakvere kuulus tantsu ja eriti seeniortantsu eestvedaja Ene Saaber kutsus, sest tal oli partnerit vaja. Et 80ndate lõpp oli isamaalisust pungis nägi Ahti pastlasahistamises oma missiooni. On selle juurde jäänudki.
Ametilt on Ahti varustaja – asjaajaja. Kui ta oma reisimuljeid ja elujuhtumeid rääkima hakkab on kuulajate seltskonnal tükiks ajaks vats itsitamisest valus.
***
Maaja Valter ja Ülo Männik
Maaja (60)
oli esmakordselt tantsupeol millalgi seitsmekümnendatel ja sealt edasi on ta seda teinud nelikümmend viis aastat jutti. Kui mitte tantsijana, siis tantsuõpetajana.
Hakkas tantsima omaaegses Rakvere pioneerimajas, alguses balletiringis, aga rahvatants paelus enam.
Ametilt on Maaja haridusametnik, kutsumiselt aga jätkuvalt matemaatikaõpetaja. Hinges niivõrd rahvatantsija, et isegi ajal, mil tal „Tarva tammedes“ partnerit polnud käis ta trennides kohal vaid sellepärast, et ei osanud muul moel ollagi. Tänaseks on ta tantsupartneri otsingu ponnistused Ülo näol vilja kandnud.
Ülo (60)
oli esmakordselt tantsupeol 1972. aastal. Tantsinud on ta alates kuuekümnendaist. Millalgi lubas, et kui pensionile jääb, tuleb uuesti rahvatantsu juurde tagasi. Tarvanpäässe hakati teda kutsuma juba 2001 aastal, aga iseloomuga Ülo pani tükk aega tublisti vastu. Lõpuks siiski andis alla.
Ametilt on Ülo vabakutseline eluinsener, nagu muigelsui mainib. Tantsuproovis on aga lustlik vaadata, kuis tants ta kontides on. Siis kui teised ammu higist ja väsimusest nõretavad viskab tema ikka mõne puusanõksu või teeb jalaga sellise imenipi, mida võib näha Monty Pythoni legendaarses telesketšis „Ministry of silly walks.“ Pikantseid anekdoote puistab käisest hulgi.
***
Katrin Ristikivi ja Maido Nõlvak
Katrin (39)
on esimest korda elus tantsupeol. Kokku tantsinud vaid kolm aastat. Tuli sellepärast, et abikaasa Maido kutsus. „See oli tungiv ja sügav palve,“ meenutab Katrin.
Ametilt on Katrin tootmistööline plastikufirmas, kus valmivad näiteks ka busside ja rongide istmed. Algaja tantsijana saab Katrin kenasti kõigega hakkama, ei häbene kunagi küsida, kui ei mõista. Kõige paremini oskab ta oma malbelt kindlal moel aga vahetevahel liiga hoogu minevat Maidot taltsutada.
Maido (45)
oli esmakordselt 2009 aastal. Koolipõlves tantsis samuti. Rakverre saabununa nägi lehes kuulutust, et Tarvanpää otsib tantsijaid, aga siiski kohale minna ei julgenud enne kui kohalikud naised rühma kutsusid.
Ametilt on Maido päästeameti kriisivaldkonna juht, kutsumuselt aga pulmaisa ja šõumees, kes oskab alati seltskonna oma lustlike mängudega elama panna. Kui Maido suu lahti teeb, võib ta oma häälega ka kehvema võimenduse ära summutada. Tema vägevat häält kuuldes meenub alati Lennart Meri ütlus ühele võidupäevatule toomisel osalenud kaitseliitlasele, kelle raport kõlas kõrvulukustavalt. Lennarti ütlus kõlas nii: „Aga teiega asendame me Eesti Vabariigi kahurväe.“
***
Lea Lehtmets ja Koit Arula
Lea (47)
oli esimest korda tantsupeol millalgi eelmise sajandi kaheksakümnendatel, noorte tantsupeol. Et juba tema ema tantsis rahvatantsu, polnud valiku tegemine raske.
Ametilt on Lea raamatukogu peaspetsialist, tantsurühmas aga rühmavanem. Just temalt saavad kõik sünnipäevalapsed esimese sooja kallistuse.
Kui Lea rühma asju ajades seltskonna teavitamisel hoogu satub võivad postkastid asistest meilidest lõhkeda. See, kuidas väike naine oma suurt partnerit Koitu kantseldab ja õigesse tantsujoonisesse suunab on omaette kunst.
Koit (46)
on oma elu esimesel tantsupeol. Tantsima hakkas eriliselt. Kui tavaliselt on mehe tantsurühma kutsujaks pigem ikka naisterahvas, siis Koidu kutsus eelmainit Maido, kellega koos nad Sõmeru vallavolikogus tegutsevad. Koit proovis ja jäi.
Ametilt on Koit teede hooldemeister, kelle telefon heliseb teinekord tormi ajal trennis vahetpidamatult ning mees korraldab ära nii hoolde kui polkasammud. Kes tahab teada, kuidas on hetkeolukord Virumaa teedel, saab Koidu käest alati tarvilist infot.
***
Merike Sikk ja Rein Sikk
Merike (54)
oli esimest korda tantsupeol 1977. aastal koolinoorena. Edasi tuli loogilise jätkuna TRÜ Rahvakunstiansambel ja kõik tantsupeod koos Reinuga alates 1981.aastast.
Armastab tantsimist igal moel alates folkloorist ja lõpetades balletiga Rakvere kohalikus trupis, sest tants annab emotsioone ja viib kokku toredate inimestega.
Ametilt on Merike inglise keele õpetaja ja väsimatu organisaator nii rühmas kui koolis, kus käivitab igasuguseid projekte. Et ta kukkus Aafrikas pea endasuurusesse auku ja väänas jala välja (keegi ei usu!) pidi oma abikaasa ja tantspartneri Annele loovutama. Ei põe sellepärast.
Rein (53)
on siin blogis ehk liigagi palju tähelepanu saanud.
Kauneim tantsupeo üllatus oli tal kolmapäeval, mil võhivõõras tüdruk kaela kargas ja kostis: „Teie kirjutasite minust 2011 aasta noorte tantsupeol. Just mina olingi see Mari Liis kelle kohta hüüti üle väljaku, et Mari Liis plahvatab seal …“
Kalli – kalli!
Selliste hetkede nimel tasub teinekord ka väga mõru ajakirjanikuleiba närida.
P.S
Andku mulle andeks kõik ülejäänud ligi 42 000 laulu- ja tantsupeol osalejat, et ma neile tähelepanu ei pööranud ja tõin välja meie aja kangelased vaid ühest rühmast.
Tegelikult püsib aga Eesti just tänu neile kõigile neljakümne kahele tuhandele siin maakamaral hoopis kindlamini paigas.
P.S2.
Peojoonised said sel kenal kangelasi portreteerival tantsupäeval hoopis paremini paika. Homme on tõehetk.
