Lugeja küsib: kas tantsupeolised ei olnudki laulupeole oodatud?

Tantsupidu algas pühapäeval kl 11 ja oleks pidanud lõppema kl 13, tegelikult sai läbi alles 13.30 või veelgi hiljem. Laulupeo algusajaks oli märgitud kl 14. Kas tantsupeo külastajad ja tantsijad ei olnud laulupeole oodatud, et kahe nii olulise ürituse vahel nii olematu vahe jäeti?

Minu 8aastane poeg osales tantsupeol ja tahtsime kogu perega minna eile otse Kalevi staadionilt lauluväljakule teist suurt pidu nautima. Kuna tantsuüritus venis ja liiklusolud olid teadagi millised, lisaks otsisime pool tundi parkimiskohta, jõudsime lauluväljakule alles siis, kui mudilaskoorid hakkasid juba lõpetama. Selleks ajaks polnud lauluväljakul enam ei istumise ega astumise ruumi ning lapse soovil, kes kuuma päikese käes seista ei jaksanud, tulime koju tagasi. Lapsel olid pisarad silmas, et kauaoodatud laulupeost, kus sõbrad ja sugulased esinesid, ilma jäi.

Miks ei arvestatud laulupeo algusaja määramisel tantsijatega, kes oleks samuti tahtnud laulupidu algusest peale kuulda ja näha?

Vastab Laulu- ja tantsupeo pressiesindaja Sten Weidenbaum:

“Tuleb tunnistada, et laulu- ja tantsupeo ajakava oli kolme peopäeva jooksul tõepoolest äärmiselt tihe. Laulupeo pühapäevase kontserdi algus oli algse kella 12 asemel planeeritud kella 14ks muuhulgas ka sellest lähtuvalt, et ka tantsupeolised saaksid laulupeost osa saada.
Samas ei olnud võimalik algusaega ka pikemalt edasi lükata, kuna suur hulk esinejaid saabusid peole Eestimaa kaugematest nurkadest ning osadel sõltus tagasisõit ka muuhulgas näiteks praamiaegadest.
Tantsupeo etenduse planeeritud pikkus oli kaks tundi ning pühapäeval järgnes sellele tantsijate pidulik väljamarss. Laulupeo alguse edasinihutamine tunni võrra tähendanuks teistpidi peo lõppu umbes kell 22.00.”