Delfi kaitseb Euroopa inimõiguste kohtus sõnavabadust vaidluses Eesti riigiga
Tegemist on ajaloolise kohtuasjaga – õhus on pretsedent, et kõik veebikeskkonnad, kus kasutajad saavad kommenteerida, pilte või videosid üles laadida, peavad hakkama kasutajate loodud sisu eel-modereerima.
Delfile on antud kohtuasjas toetust avaldanud ligi 70 meediaorganisatsiooni kogu maailmast, teiste hulgas ka Google, Forbes, News Corp, Thomson Reuters ning riiklikud väljaanded ja ajakirjanike ühendused. Euroopa tunnustatumaid meedia- ja väljendusvabaduse professoreid Dirk Voorhoof Genti Ülikoolist on öelnud: „Terve online-meedia ning kodanikuühiskond, kes pooldavad osalusel põhinevat avalikku diskussiooni, ootavad ärevalt Suurkoja otsust Delfi asjas. On põhjendatud loota, et Suurkoda valib jätkusuutlikuma, Euroopa standardit austava lähenemise kasutajate loodava sisu vahendajate vastutusele, väljendusvabadusele ja anonüümsusele internetis“.
„Me oleme tulnud ühiskonnast, kus kodanikuühiskond ja arvamusvabadus olid luksuskaup. Me tahame, et edaspidi ei peaks Eestis ega mujal Euroopas võitlema arvamusvabaduse eest, sest see on inimeste põhiõigus,“ kommenteeris kohtuasja olulisust kogu Euroopa meediale Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.
Antud kohtuasjas peab Eesti riik tõestama, miks kasutajate sisu ei tohi ilma eelneva kontrollita internetti lubada. Olukorra teeb eriti veidraks asjaolu, et riik panustab teisalt palju meie e-arengute tutvustamisse ja sõnavabaduse propageerimisse maailmas.
Delfi vaidlus Eesti Vabariigiga sai alguse Euroopa inimõiguste kohtusse kaebuse esitamisest 2009. aasta lõpus. 2013. aasta 10. oktoobril tegi kohus otsuse, mis võib halvata märkimisväärse osa meile kõigile omaks saanud interaktiivsest ning igaühte kaasavast arvamustest koosnevast internetist.
Õigusvaidlus sai tegelikult alguse 2006. aastal neutraalsest uudisest jäätee purunemise kohta, mida seostati Saaremaa Laevakompanii manööverdustega.
Artiklit kommenteeriti 185 korral. Delfil oli artikli ilmumise ajal kasutusel filtersüsteem roppe sõnu sisaldavate kommentaaride automaatseks eemaldamiseks ning „teata sobimatust kommentaarist”-nupp, millele vajutades sai igaüks taotleda kommentaari eemaldamist. Kuus nädalat pärast artikli avaldamist esitati Delfile advokaadi kiri, mis nimetas 20 kommentaari sobimatuks. Oluline on tähele panna, et Delfi eemaldas need 20 kommentaari viivitamatult pärast nõudekirja saamist. Euroopa inimõiguste kohus leidis, et arvestades artikli sisu (sic!), oleks Delfi pidanud eeldama negatiivseid kommentaare ning seetõttu võtma ennetavalt tarvitusele hoolsusmeetmed vältimaks kahju tekkimist kolmandatele isikutele.
Delfi eesmärgiks on veenda istungil kohut selles, et väljendusvabadus internetis peab sellele tegeliku sisu garanteerimiseks ulatuma ka kasutajate loodud sisu vahendajatele nagu uudisportaalid, videote ja piltide jagamise platvormid, blogid ja sotsiaalmeedia. Vastasel juhul anname riigile õigus otsustada selle üle, mis on meile kõigile internetis kättesaadav. „Igas minutis laetakse YouTube’s ülesse 130 tundi videoid; postitatakse 40 000 korda Facebookis, avaldatakse 2000 blogipostitust WordPress blogiplatvormil. Need numbrid tõendavad ilmekalt eel-modereerimise tegelikku võimatust,“ toob Delfit esindav advokaat Karmen Turk näite eel-modereerimise võimatusest.
9. juulil kuulab kohus Eesti riigi ja Delfi seisukohti ning otsustab seejärel, milline saab olema interneti tulevik, otsust ennast saab lugeda eelduslikult 2015. aastal. Delfit esindavad Triniti vandeadvokaadid Karmen Turk ja Villu Otsmann.
Kohtuistung on reaalajas jälgitav kohtu kodulehel
