The New York Timesi reportaaž laulupeost: eestlased tervitasid oma koorijuhte ja -lauljaid kui rokkstaare

Laulupeol käis kohal mitusada välisajakirjanikku, nende seas oli esindatud ka The New York Times, mis oma reportaažis mõtestab lahti laulupeo kujunemist suureks rahvapeoks ja ei jäta viitamata ka vene vähemuse küsimusele.

NYT ajakirjanik Rebecca Schmid viitas artiklis ka Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma laulupeo-uuringule, millest ilmnes, et pea pooled eestlased on laulupeol osalenud. "Kuigi Krimmi annekteerimine Venemaa poolt tekitab endiselt võnkeid ka Eestis, millel on oma venekeelne vähemus, jääb laulupidu suureks rahvusliku uhkuse väljenduseks," kirjutab Schmid.

Ta kirjeldab, kuidas ajalukku vaatav laulukava peatus eriliselt 1950. aasta laulupidu meenutades, mis oli varjutatud Nõukogude propaganda poolt. "Eesti rokklaulja Tõnis Mägi esitas oma lugu "Koit", mis on oluline meenutus laulvast revolutsioonist ja mida paljud näevad rahvushümnina. Helilooja Erkki-Sven Tüür kirjutas spetsiaalselt laulupeoks a cappella teose "Taandujad", mida laulis 21 225 lauljast koosnev koor," kirjeldab Schmid.

"Tikanditega kaunistatud rahvuslikes kostüümides ja sinimustvalgeid lippe kandvad 20 000 koorilauljad tervitasid oma heliloojaid ja dirigente nagu rokkstaare.Isegi globaliseerumise ajastul on eri põlvkonnad laulupeost haaratud," järeldab ta.

Samas toob ta välja, et Eesti on endiselt raskustes vene vähemuse integreerimisega. "Idapoolses piirilinnas Narvas on vähem kui pooled elanikud Eesti kodanikud, sest 1992. aastast kehtiv põhiseadus nõuab teatud eesti keele oskuse taset selleks, et kodakondsust saada."

Narva poistekoori juht Mihhail Gorjušin ütles väljaandele, et laulupidu pakub võimalust tunda ühtsust. "Me oleme Eesti üle uhked," kinnitas ta.