Chennai kohus Indias otsustaks lõpuks, et teile esitatud süüdistustel pole alust. Kuidas nad täpsemalt seda põhjendasid, millised asjaolud lõpuks tingisid selle otsuseni jõudmise?

Kohtumenetlusest saame me teavet lähedastelt, konsulilt ja meediast. Nii et meie informatsioon on niisama (eba)täpne kui täpne on selle kajastamine erinevatest allikatest. Eesti televisiooni ega raadiojaamu me siin näha ega kuulata ei saa, tuleb piirduda internetist kättesaadavate uudisteportaalide- ja ajalehtedega. Kõige täpsemat teavet jagab eeldatavasti välisministeerium, kellel on kontaktid firma ja selle advokaatidega.

Kohtuotsust ametlikus kirjalikus formaadis pole veel keegi lugenud. Otsus vormistatakse inglise keeles ja sealjuures juriidilises inglise keeles. See tähendab, et selle dokumendi tõlkimine ja tõlgendamine pole meile jõukohane. Samuti puuduvad meil India seadustes toodud juriidiliste protseduuride tõlgendamiseks vajalikud teadmised ja selgeltnägemise võimed ja kahjuks ei saa me hinnata, kas edasikaebamine on süüdistajale kohustuslik või kasulik ja kas ning millise aja jooksul ta seda teeb või peab tegema.

Kas teie kaitsja on teiega rääkinud, et kui tõenäoline see on, et otsus veel edasi kaevatakse?

Meil puudub vahetu kontakt kaitsjaga. Kaitsja on palganud endale turvafirma AdvanFort, mitte meeskonnaliikmed. Kaitse tegutseb vastavalt firma instruktsioonidele ja advokaatidel polegi põhjust meeskonnaliikmetega suhtlemiseks ja meile dokumentide saatmiseks.
Otsust ei ole veel meie teada välja kuulutatud. Oleme kõik, 35 meeskonnaliiget, nende lähedased ja sõbrad ning rahvusvahelise meedia kajastususel erinevate riikide kodanikud vaid otsusest kuulnud. 

Millised oli meeleolud pärast otsuse väljakuulutamist? Kas teid valdab tohutu kergendus ja teete kojuminekuplaane või ootate veel ärevalt, kuna otsus võidakse vaidlustada?

Ilmatuma hea tunne oli kõigil asjaosalistel kuulda, et meid on alusetult süüdistatud. Esimesel hetkel tundsime vast kõik rõõmujoovastust. Sõbrad õnnitlesid meid ja meie lähedasi. Tõmbasime aga peatselt hoo maha. Protsess ju kestab. Sandid eelnevad kogemused India kohtuvärgist on liiga valusalt meeles. Peale vabastamisorderi kättesaamist võib mõelda kojuminekuplaanidele. Meie mõtleme, aga aitab ja korraldab ikka Eesti suursaatkond Indias koostöös välisministeeriumiga. 

Kas lähedased on saanud teil Indias külas käia?

Eestlaste lähedased pole nii jõukad, et külastada Indiat. Meie lähedased on jäänud ilma meie teenistusest ja rahalisest toetusest. Meie oleme ju mehed, kelle kõige lähedasemad on naissoost. Ja neid me ei taha näha selles, neile ohtlikus riigis, kus me oma tahte vastaselt täna täpselt 9. kuud oleme sunnitud viibima. Aega me ei veeda, vaid täidame elusolemiseks vajalikke funktsioone: kaks korda päevas politseis registreerimine, söömine ja interneti abil püüd eluga kursis olla ning lähedaste ja sõpradega suhelda.

Oktoobrist saati kinnipeetavad
India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris mullu 18. oktoobril USA mereturvafirma Advanfortile kuuluva piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli 14 Eesti kodanikku. 30. detsembril esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ning ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises. 26. märtsil otsustas Tamil Nadu ülemkohtu Madurai kolleegium Seaman Guard Ohio meeskonnaliikmed, sealhulgas 14 Eesti laevakaitsjat, kautsjoni vastu vabastada. Laevakaitsjad vabanesid vanglast 05. aprillil.  Üleeile sai välisministeerium teate, et kohtuistungil otsustati laeva Seaman Guard Ohio meeskonnale esitatud süüdistused tagasi võtta, kohtuasi lõpetada ja nad vabastada, ainsana ei kehtinud see laeva kaptenile. Välisministeeriumile teadaolevalt leidis kohus, et piraaditõrjelaeva kõigi meeskonnaliikmete suhtes esitatud süüdistustel illegaalses relvaveos ei ole alust.

Kas tingimused hotellis on vahepeal paremaks läinud? Enam ei ole ähvardatud väljatõstmisega ja firma suudab teie elutingimused tagada?

Tingimused hotellis lähevad ikka viletsamaks. Mis hea eest peaks hotell meid tasuta poputama?

Kuidas tervis on? Kas toit ja arstiabi on kättesaadavad?

Isikuandmeid välistades pole ühtki hinge, kellel mingit häda küljes pole. Kel suuremad, kel väiksemad. Oma raha ja lähedaste raha eest on vältimatut abi, ehkki mitte kiirabi, pruugitud. Arstiabi on erakliinikutes väga hästi kättesaadav ja kvaliteetne, kui ainult kuskilt priske kukru leiaks. Söök on normaalne.

Mida kogu sellest juhtumist õppida oleks? Kas soovitaksite kellelgi (nt. mõnel endisel kaitseväelasel) seda tüüpi ametit enam pidada või on riskid liiga suured? 

Turvatöötaja, kaitseväelane, NATO sõdur, politseinik, meedik, päästja. Need on ametid, kus kaitstakse inimest kuritegevuse, ohu, õnnetuste, haiguste ja esmalt vägivalla eest. Soovitan kõigile, kellel on soovi ja tahtmist inimesi kaitsta, neid ameteid. See on muidugi missioonitunnetus. Kellele antud, kellele mitte. Risk? Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Mida õppida - kaalutle valikuid, aga ära hülga tõekspidamisi.

Kuidas olete rahul Eesti valitsuse ja diplomaatide tegutsemisega sel raskel perioodil? 

Me oleme rahul ja ääretult tänulikud valitsusele ning diplomaatidele juhul, kui astume juulikuu lõpul lennukist välja kodumaa pinnal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena