Eesti õhuväe ülem: kui õhuruumi kasutavad nii vastased kui tsiivillennukid, on äärmiselt vastutustundetu üldse õhutõrjesüsteemi kasutada
Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien ütles Delfile, et Malayisan Arilinesi hukk Ukrainas võib ilmestada, miks ei tohi õhutõrjesüsteemi üldse kasutada, kui on teada, et õhuruumis võivad läbisegi lennata vastase sõjalennukid ja suvalised tsiviillennukid.
Tarien nimetas sellist hooletust ohtlikuks ja vastutustundetuks. "Sihtmärgi valikul tehtav inimlik viga on võimalik, kuna relvasüsteemil olev oma-võõras tuvastussüsteem annab infot ainult selle kohta, kas ekraanil olev objekt kasutab vastavat krüpteeritud tuvastussignaali, mis näitaks tema päritolu laskjaga sõbralikest relvajõududest. Kõik teised objektid paistavad operaatorile lihtsalt lennuvahendina," rääkis Tarien.
Ta ütles, et kuigi lennuki allatulistamine ei ole veel kinnitatud fakt, on selle äkiline kadumine ja otsejoones allakukkumine ilma väliste mõjutusteta äärmiselt ebatõenäoline.
Teada on aga see, et lennuk oli umbes kümne kilomeetri kõrgusel, kui ta radariekraanidelt kadus. Selliselt kõrguselt lennuki tabamiseks on vaja keskmaa õhutõrjesüsteemi. "Seni separatistide poolt kasutatud õlalt lastavad süsteemid sellisele kõrgusele kindlasti ei küündi," tõdes Tarien.
Tarien märkis, et kinnitatud pole seegi, et allatulistamiseks kasutati Buk süsteemi. Kuid piisavalt kõrgele, et tabada reisilennukit, oleks selle enamik modifikatsioone täiesti võimelised tulistama. "Sellised relvasüsteemid on komplekssed ning neid käsitseda on keeruline, ilma asjakohase väljaõppeta ei ole võimalik tabavaid laske sooritada," rõhutas ta.
Endine õhuväe ülem: võimalik, et lasti Venemaa pinnalt
Endine õhuväe ülem erukindralmajor Teo Krüüner lisas, et Buk on efektiivne kuni 15 km kõrguseni. "See on Vene õhukaitse üks kõige enam kasutatud raketisüsteem, aga teda loetakse efektiivseks ja seda on ostnud mitmed riigid. Aga kui tõesti kasutati seda süsteemi, siis lükates kõrvale kõik sümpaatiad, see võis olla nii Venemaa, Ukraina kui separatistide töö," kommenteeris ta.
Siiski, kui süüdi oleks Ukraina, oleks raketisüsteem pidanud eksisteerima Ukraina õhuseirest eraldi, sest õhuseire oleks tuvastanud, et tegu on tsiviillennukiga, selgitas Krüüner. Seega oleks Ukraina justkui meelega tsiviillennuki alla tulistanud, mis ei ole Krüüneri hinnangul tõenäoline.
Ta lisas, et Buk raketisüsteemi kasutamiseks on tõepoolest vaja operaatorit, kes oskab ekraanilt lugeda, mis on sihtmärk ja millise pihta lasta, kuid see ei olevat väga keeruline. "Meeskond ei ole eriti suur ja väljaõpe just eriti palju ei nõua. Kogemused peavad muidugi olema. Ma väga kaldun arvama, et see on separatistide töö, sest neil ei ole üleriigilist õhuseire süsteemi, mis näitaks, kas tegu on tsiviil- või militaarlennukiga. Ilmselt nad lihtsalt nägid, et mingi märk oli ja tulistasid selle alla. Täiesti võimalik oli see alla tulistada ka Venemaa pinnalt," rääkis Krüüner.
