Ukraina konflikti rindejoon püsib ka Vikipeedia veebientsüklopeedias

Netikommentaare vaadates saab ka kõige ignorantsem inimene aru, et lisaks aktiivsele võitlusele Ukraina idaosas käib tõsine andmine ka ideoloogilisel rindel. Teatmeteosed pole enam mustad kuldsete tähtedega raamatud sektsioonkapi riiulil, vaid kolinud internetti. Ka Ukraina konflikt on ajanud võrsed veebientsüklopeedia Vikipeedia külgedele.

Nii sai Vikipeedia artiklist „Euromaidan" muude muudatuste käigus „Euromandai". Puutumatust ei paku ka kõrge positsioon: Vladimir Putin sai endale lisanime „pedekas". Vaidlusi on tekitanud ka see, kas eraldusmärkideta „rohelist mehikest" võib nimetada mõne riigi sõduriks või mitte.

Vikipedisti Raul Veede sõnul pole Eesti Vikipeedias märtsist saati venemeelseid muudatusi Ukraina kriisi puudutavais artikleis kuigivõrd tehtud. „Kokkuvõttes võib öelda, et vähemasti eestikeelses Vikipeedias kaotas Venemaa infosõja kiiresti. Samas on suurema osa kajastusest kirjutanud üksainus pühendunud inimene ning ilmselt ei ole Vene jõustruktuurid eesti Vikipeediat ka oluliseks pidanud."

Sama ei saa öelda teiste keelte kohta. Veede sõnul käib vene ja inglise Vikipeediates infosõda täie hooga: „Näiteks venekeelses Vikipeedias tehakse veidi sagedamini varjamatult venemeelseid täiendusi kui lääne keeltes, kuid üldiselt rikutakse mõlemas neutraalsust pigem seda teeseldes ja hägustades: "tõde pole veel teada", "on eri versioone", "ka Ukraina poole teateid ei tohi uskuda"."

Veede sõnul on inglise ja vene keeles mitmed artiklid kaitse all ehk neid saavad muuta vaid administraatorid. Teistes keeltes piirdutakse pigem hoiatustega, et tegu on jätkuvate sündmustega ja tuleks säilitada neutraalsus. „Üldpilt on tegelikult kõigis suuremates keeltes endiselt üllatavalt tasakaalukas, ehkki vene ja teiste keelte vahel on muidugi märgatav vahe - lihtsalt teema kogu kajastus massimeedias on eri keeltes erinev," ütles Veede.

Näiteks artiklis „Sevastopol" läksid karvupidi kokku kaks kogenud vikipedisti. Üks pidas neist vajalikuks öelda, et de facto on Krimm nüüd Venemaa osa, kuna sellega peavad arvestama inimesed, kes Krimmi reisida tahavad. Teine pidas aga seda okupatsiooni tunnustamiseks.

„Üldiselt on eesti Vikipeedias tugevas ülekaalus ukrainameelsus, kohati isegi vaieldaval määral. On tore, et inimestel on selged seisukohad, ent entsüklopeediline stiil eeldaks mõnikord rohkem neutraalsust: väljenditega nagu "reetmine", "väärikus" võiks olla kokkuhoidlikum. Mahlakamat sõnavara nagu ekspresident Janukovõtši kohta anonüümselt lisatud "massimõrvar" on küll juba omajagu välja roogitud. Samuti ununeb jooksvatest sündmustest kokkuvõtteid tehes tihti viitamine, mis niisuguses olukorras oleks eriti vajalik," ütles Veede.

Näiteks artikkel Ukraina kukutatud presidendi Janukovõtsi algatatud ja 16. jaanuaril Ülemraadas vastu võetud seadustepaketist, mis piiras  ajakirjandus- ja meeleavaldusvabadust, kannab ukraina Vikipeedias nime "Diktatuuriseadused" ("Закони про диктатуру"), vene keeles aga "16. jaanuari seadused" ("Законы 16 января") ja inglise keelses "Protestivastased seadused Ukrainas" ("Anti-protest laws in Ukraine").