USA väljaanne: me peaksime mõtlema, mis juhtub siis, kui Putin peaks kukkuma

USA ja Euroopa Liit said lõpuks üle oma erimeelsustest ning kehtestasid Venemaa vastu tõsised sanktsioonid. Pintsetid ja skalpellid heideti kõrvale ning käsile võeti terved valdkonnad. USA ajakiri New Republic küsib, mis saab edasi.

Jättes kõrvale küsimuse, kas sanktsioonid on piisav karistus Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitika eest Ida-Ukrainas, siis kas lääs on tõsiselt mõelnud, mis juhtub siis, kui need on edukad, küsib New Republic. Seni on räägitud peamiselt mõjudest lääne majandusele, mitte sellest, mis juhtub Venemaal.

„Venemaa majandus variseb kokku kiiremini kui Euroopa oma,“ ütleb tuntud Vene turu analüütik ja Macro-Advisory vanempartner Chris Weafer.

See toob New Republici hinnangul kaasa suure probleemi. Putini kokkulepe Vene rahvaga põhineb sellel, et rahvas saab materiaalselt paremale järjele ja jätab poliitika tegemise Putini asjaks. Seni on mõlemad pooled oma osaga hakkama saanud. „Kui toimuks materiaalne muutus selles, kuidas inimesed Venemaal elavad, näeksime me poliitilises dünaamikas sellist muutust, mida me pole varem näinud,“ ütleb Weafer.

Venemaa majandusarenguministeerium on kasutanud alates septembrist riigi majanduse seisu kirjeldamiseks sõna „stagnatsioon“. Stagnatsioon hukutas Nõukogude Liidu ja kui Venemaa majandus kukub langusesse, võib see New Republici hinnangul kukutada ka Putini.

Kuid enne kui lääs hakkab tähistama Putini võimalikku troonilt tõukamist, tuleks New Republici arvates mõelda, mis võiks tulla pärast teda. Ajalugu näitab, et pikaajaline majanduslik viletsus toob Venemaal tihti kaasa poliitilise keerise, mille tulemus pole kunagi olnud demokraatlik Venemaa.

Lääne narratiiv kurjast palja ülakehaga türannist, kes surub alla vabaduse ja demokraatia järele janunevat ühiskonda, on New Republici hinnangul täielik fantaasia. Putin annab venelastele midagi, mis on läbinisti venelik. Putin on Nõukogude Liidu variatsioon, mis oli monarhia variatsioon.

Kui Nikolai II kukutati, polnud teda asendamas kedagi peale põrandaaluses võitluses karastunud bolševike. Kui Nõukogude Liit kokku varises, ei asendanud Mihhail Gorbatšovi läänemeelsed dissidendid, vaid kõrge parteiboss Boriss Jeltsin. Kellelgi teisel polnud poliitilisi teadmisi ega olnud võimalust õppida.

Nii on ka nüüd, kirjutab New Republic. Liberaalne opositsioon, mis tõusis 2011. aasta detsembris üles internetigetost, oli vaid 100 000-liikmeline 12 miljoni elanikuga linnas. Ainus praegune mõeldav opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on koduarestis, kus tal on keelatud internetti kasutada. Teades liberaalse opositsiooni nõrkust ja Putini julgeolekuaparaadi tugevust, tuleb tahes-tahtmata karta, et asendus võib panna meid Putini päevi veel taga igatsema, kirjutab New Republic.

„On võimatu öelda, millal see süsteem kukub, aga kui ta kukub, kukub ta ühe päevaga,“ ütles Putini 2000. aastal presidendivalimiste võiduni viinud Gleb Pavlovski. „Ja see, mis seda asendab, on selle koopia.“