Lugeja: Hollandis mõõdetakse keskmist kiirust üldjuhul kiirtee kurvilistel lõikudel

Et kõik kenasti aru saaksid, siis siin väike selgitus, kuidas see asi peaks toimima (vähemalt Hollandis see nii käib): Võtame näiteks teelõigu pikkusega 200 km. Esimesed 50 km ei toimu mingit mõõtmist, 50. kilomeetril on aga märk, et toimub keskmise kiiruse mõõtmine. Kuskil pole kirjas, kui pika lõigu kohta keskmist arvutatakse, aga see saab tänu juhtidele kiiresti selgeks.

Antud näites on teel kiirusepiirang 100 km/h ja keskmise kiiruse mõõtmisala 100 km.

Nüüd aga asja juurde: pole tähtsust, mis kiirusega sa esimesest kaamerast möödud. Tähtis on see, kui kaua aega võtab antud lõigu läbimine. Selle alusel arvutatakse ka keskmine kiirus. Seega läbides antud lõigu ühe tunniga või pikema ajaga pole sa keskmist kiirust ületanud.

Hollandis on keskmise kiiruse kaamerad üldjuhul kiirtee lõikudel, mis on veidike käänulisemad. Alguse ja lõpu kaamerate vahemaad pole väga pikad. Lõikude pikkused on reeglina 1-5 km. Antud teelõikudel on liiklus tõesti rahulikum.

Teades aga Eesti poliitikat, siis siin rakendataks seda kindlasti sirgetel lõikudel.

Neile, kes hakkavad kahe kaamera vahel suitsupeatusi tegema, on mul küsimus: milleks siis üldse kihutada, kui paari kilomeetri pärast need samad autod, millest te mööda uhasite, teist pissipausi ajal taas mööduvad?

Olen ise raske jalaga, aga mõistlikkuse piirides. Kui seda süsteemi hakatakse kasutama kurvilistel lõikudel, siis olen poolt, aga kui sirgetel, siis hakkan ise neid kaameraid kividega pilduma!