Geotehnoloogiat õppides kindlustad enda tuleviku

11.-13. augustini toimub TTÜs täiendav vastuvõtt elektrotehnika ja geotehnoloogia erialadele. Noorte huvi inseneriteaduste vastu on olnud leige, ent energiaettevõtete vajadusi teades julgen lubada, et nende erialade õppimine tasub end ära.

Geotehnoloogia valdkond on kiiresti arenev. Tunnistust sellest, et noored spetsialistid on väga oodatud annab näiteks see, et praktikakohad on garanteeritud ja erialast tööd leiavad pea kõik lõpetajad. Ühtlasi on tegu ühega vähestest erialadest, mille õppuritele Eesti Energia iga-aastaselt stipendiume maksab. Hea insener ei jää tööta ning saab Eesti keskmisest sissetulekust tunduvalt suuremat tasu.

Mitmekülgne õppekava

Geotehnoloogia on lihtsamalt öeldes õpetus maapõue kasutamisest, mis pakub tudengitele laialdasi enesearendamise võimalusi. Kõige köitvamaks peavad noored eriala juures vaheldusrikkust ja põnevust. Teoreetiliste loengute kõrval on palju praktikume ja harjutustunde. Lisaks käiakse välitöödel, mis magistrant Julia Ljaši sõnul muudavad ka kõige keerulisemad teoreemid lihtsalt mõistetavaks.

Üliõpilaste sõnul muutub elu põnevaks teisel õppeaastal kui tunniplaani lisandub rohkem erialaseid aineid nagu kivimimehaanika, lõhketööd, mäetööd ja mäemasinad. Kogu õppeaja jooksul lähevad ained järjest spetsiifilisemaks, aga ka aina huvitamaks. ,,Igaüks leiab midagi oma maitsele, alustades näiteks füüsikas Newton`i valemitest ja lõpetades ohutute kauguste arvutamisega lõhketöödes,“ räägib Raul Roots, kes jätkab sügisest õpinguid magistrantuuris.

Ettevõtlikke ja asjatundlikke geotehnoloogia tudengeid oodatakse näiteks Eesti Energias juba esimese õppeaasta lõpus erialasele praktikale, kust saab nii kogemusi kui ka ainest uurimistöödeks. Ain Anepaio, kellel sellest kevadest taskus geotehnoloogia bakalaureusekraad, räägib, et erialaseid praktikavõimalusi on üle terve Eesti.

Alustades väikestest ettevõtetest, mis tegelevad kruusa või liiva kaevandamisega ja lõpetades suurte ettevõtetega, kus saab praktiseerida lubja- ning põlevkivikaevandamise töödel. Kuigi geotehnoloogia tudengitele on ette nähtud läbida õpingute jooksul praktika ühel suvel, võtavad neist nii mõnedki praktikatee jalge alla mitmel korral. Teise kursuse tudeng Kaidi Sulp oli teist korda praktikal Eesti Energia kaevanduste Estonia kaevanduse markšeideriosakonnas juba ainuüksi sellepärast, et ta oli aastaga palju juurde õppinud. Kaidi tahtis markšeideritööd kogeda uuesti nüüd, kui oli teadmiste poolest aasta võrra rikkam. Selline järjepidevus on kasulik nii tudengile kui ettevõttele ning sageli saabki korduvalt praktikal käinud noorest inimesest täieõiguslik eestienergialane, kes on tööle asumise hetkeks juba mõnes mõttes „vana kala“.

Kindlustunne tulevikuks

Geotehnoloogia lõpetajatel on võimalus saada mäeinseneriks ja töötada nii kaevandustes kui karjäärides. Tehnilise haridusega noored on praegusel ajal tööturul väga nõutud. Paljud tudengid töötavad juba õpingute ajal ja üldjuhul on õpingute lõppedes kõikidel töökohad olemas. ,,Tulevaseks tööandjaks võib saada Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement, Lemminkäinen Eesti ja paljud teised väiksemad ettevõtted,“ loetleb Kaspar Peebo, kes töötab Eesti Energia Kaevanduste tehnikaosakonnas. Samas ei maksa unustada, et kaevandusi ja karjääre on kõikjal üle maailma, näiteks teemandikaevandused Aafrikas ja kullakaevandused Soomes. Seega on noorte ja haritud inseneride ees kõik uksed valla.