Vulkanoloog Islandi vulkaanist: olukord on tõsine ja seiretase on kõrgem kui tavaliselt
Laupäeval hakkas maa tugevamini rappuma Islandil Vatnajökulli liustiku all oleva Bardarbunga vulkaani ümber, kui mõõdeti kokku ligi 200 maa-alust võnget. Täna ärev olukord püsib ja keegi ei oska veel öelda, kas ja millal võib toimuda purse maapinnale või taltub vulkaan ja ülearune rõhk leiab vaba koha maapõues.
Vulkanoloog Heidi Soosalu sõnul on maavärinate parv Islandil laupäeva varahommikust alates olnud väga tugev. „Olen suhelnud oma kolleegidega ja seal on tänaseks toimunud umbes tuhatkond maavärinat, mis on ikkagi erakordne,“ rääkis Soosalu Delfile. „Olukord on tõsine ja seiretase on kõrgem kui tavaliselt.“
Soosalu sõnul hindavad kolleegid, et keskmiselt on maavärinate kese umbes 10 km sügavusel ja ülessulanud kivimid liiguvad maapõues.
„Hetkel on kõik ärevil, täpsema info saamiseks on paigaldatud uusi seismograafe ning liustiku all olevat vulkaani on käidud ülevalt helikopteriga vaatlemas,“ kirjeldas Soosalu Islandi kolleegide tööd.
Soosalu sõnul õpitakse vulkaanide kohta selle järgi, mida nad on enne teinud. Nii näiteks on õpitud, et madala sagedusega pidev värisemine on märguanne vulkaani tegevusest, kõrgema sagedusega värisemise korral võib olla aga tegemist sellega, et liustikujõgi ja üles sulanud ja karta võib tugevaid veetulvasid.
„Siiani ei ole veel täheldatud pideva värisemise märki, mida võiks pidada purksks,“ ütles Soosalu, kelle sõnul ei ütle keegi veel, kas purse tuleb maapinnale või tardub.
Umbes mitmesaja meetri paksuse jääkihi all olev vulkaan asub küll keset kõnnumaad, kuid mõned teed, kus matkajad autodega liiguvad, on siiski suletud, sest ei taheta võtta riski, et keegi upuks vulkaaniust järsult puhkeda võiva tulvas.
Liustiku sulamine võtaks Soosalu sõnul omajagu energiat ja ka aega. Ta tõi näiteks, et 1996. aastal purskas vulkaan, mida kattis umbes 900 meetri paksune jää ja selle sulamine võttis poolteist päeva enne kui purse nähtavaks sai. Kui nüüd peaks puhkema purse, kuluks selleks Soosalu hinnangul samuti päev kuni kaks.
Soosalu sõnul on Bardarbunga iseenesest suurteks purseteks võimeline vulkaan. Maavärinate aktiivsus on hetkel suurem vulkaani kahes kohas. Pole teada, kas purse võiks toimuda neist ühes või mõlemas kohas.
Üks võimalus on Soosalu sõnul ka see, et ülearune rõhk leiab vaba koha kuskil maapõues. Siis tardub maavärin maapõues, rõhk langeb ja mingit purset ei toimu. „Vulkaani seisukohalt on ükskõik kuhu see rõhk suunatakse,“ rääkis vulkanoloog. „Enamasti ülearune rõhk jääbki maapõue.“
Soosalu sõnul on rusikareegli järgi maapõues ülessulanud kivimi kuumus kuni 1000 kraadi. „Kui ta reageerib jääga, siis on see plahvatusohtlik küll ja võib endaga kaasa tuua ka tuhapilve, kuid kas, keda ja kuidas see tülitama hakkab, on juba meteoroloogide teema,“ sõnas Soosalu.
