Elroni rongijuhid kasutavad pärast õnnetusi sageli lisapuhkust, et end emotsionaalselt taastada
Rängad on viimasel ajal pidevalt juhtuvad traagilise lõpuga raudteeõnnetused kahtlemata ka rongiuhtidele, kel ei jää kokkupõrkeohtu nähes enamasti muud üle, kui signaali anda ja loota, et inimene või inimese juhitav sõiduk õigel hetkel rongi eest pääseb. Seda sellepärast, et rongi pidurdusteekond võib ulatuda kahe kilomeetrini.
Elron ütles Delfile, et kahjuks satub enamik juhte vähemalt korra tööstaaži jooksul ränka õnnetusse, kus rataste all keegi hukka saab. "Rongijuht, kes on õnnetuse hetkel rongi ja reisijate eest vastutav, pannakse kahtlemata emotsionaalselt väga raskesse seisu, kuna enamasti ei ole tema võimuses ka kokkupõrget ära hoida," tõdes Elroni kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik.
Kollektiivleping näeb aga ette nende abistamist tööandja poolt: raudteeõnnetuse läbi füüsiliselt või emotsionaalselt kannatada saanud töötajal on õigus 21 päeva jooksul pärast õnnetust saada palgalist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva. "Lisaks kompenseeritakse talle sanatoorse ravi maksumus ning tagatakse vajadusel psühholoogiline nõustamine. Lisapuhkust enda taastamiseks sageli ka kasutatakse," ütles Vahtrik.
Kurva statistika aasta
Laupäevase seisuga, mil rongi ja auto kokkupõrkes hukkus kaks noort inimest, on sel aastal raudteel hukkunud kaheksa inimest. Vahtrik kinnitas, et Elronil on väga kahju, et õnnetused juhtuvad ja ettevõte tunneb südamest kaasa hukkunute lähedastele.
"Paneme ka kõigile jalakäijatele, ratturitele ja autojuhtidele südamele olla raudteed ületades äärmiselt tähelepanelik: eksida on võimalik vaid korra. Ohutus raudteel on Elroni jaoks loomulikult väga oluline, kuid ülesõidukohtade osas usaldame siiski oma partnereid - taristuettevõtteid, kelle kohustus on tagada nii raudtee kui ka ülesõidukohtade korrasolek ja nõuetekohane hooldus," kommenteeris ta.
Laupäevane õnnetus oli Elroni jaoks sellel aastal kolmas, kus rong kannatada sai. Lisaks Raasiku ülesõidul toimunud õnnetusele on suvel toimunud kaks rongi otsasõitu sõiduautole. Mõlemal juhul oli rong võimeline liikuma, ent vajas siiski ulatuslikku remonti: kannatada said haakeseade, esistange ja kokkupõrkepuhver.