Erusõjaväelane Urmas Roosimägi: Balti riikide hõivamine kolme tunniga ei ole reaalne
Erusõjaväelane Urmas Roosimägi on kindel, et Economisti kolumnist Edward Lucas on oma artiklis avaldatud väite, justkui Balti riike oleks võimalik hõivata kolme tunniga, laest võtnud ja see ei ole reaalne.
"See on utreeritud," ütles Roosimägi Delfile.
Kui isegi hariliku sõiduautoga ei sõida Narvast Hiiumaale, siis ammugi ei liigu nii kiiresti sõjavägi. "Ega Vene vägi ei tule siis kiirusega 100 km tunnis," kõneles Roosimägi. "See on utreeritud ja laest võetud aeg."
Tema sõnul ei saa spekuleerida selle üle, kaua vägede liikumine tegelikult aega võtaks, sest palju sõltub sellest, kui valmis on kaitsja, kas üksused on mobiliseeritud, kas kaitsevägi on viidud kõrgendatud valmisolekusse, mis seisus on liitlaste väeüksused. "Kui NATO tõesti tahab meid aidata, siis need üksused peavad siia saabuma palju varem kui rünnak algab," rääkis Roosimägi.
Roosimägi nõustus täielikult Lucasega, et Balti riike on raske kaitsta. "Ründajal on võimalik kasutada kõiki vahend – nii maismaal, merel kui õhus, sest meil on väga pikk rannik," selgitas ta. "Ja kaitsta on seda väga raske."
Roosimägi sõnul ei hakkaks Venemaa mitte kunagi eraldi ründama Eestit, Lätit või Leedut, vaid kui rünnak toimuks, siis võetakse sihikule kogu Baltikum. Ta tõi võrdluseks, et ühte väikesesse tuppa ei saa ju ka sadat inimest kaklema panna, sest ruumi ei jätku.
"Kui planeeritakse sõjalist aktsiooni, siis teatud üksustega ja siin ei saa arvestada sellega, et mees võitleb mehega," ütles Roosimägi, kelle sõnul on sõjaväe taktikaline ruum vähemalt 300 kilomeetrit.
Roosimägi meenutas ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli nädala alguses Lätis öeldut, et NATO baase Balti riikidesse ei tule.
"See on vaieldav ja sõltub sellest, mida me mõistame baaside all," kõneles Roosimägi. "Kui klassikalises mõttes NATO üksust koos perekondade ja vastava infrastruktuuriga, siis seda ei tule. Aga NATO-l ei keela keegi hoida siin üksust, mida vahetada kahe-kolme kuu tagant."
Roosimägi sõnul oleks tal hea meel, kui siin baseeruks brigaadi suurune üksus ehk umbes 1200 kuni 1500 meest oleks alaliselt kohal. "See oleks arvestatav jõud," lausus ta.
Roosimägi sõnul on NATO sõjalispoliitiline organisatsioon, mis tähendab, et artikkel 5 rakendumiseks peab olema poliitiline tahe.
"Sõjaväelased ise ei võta vastu neid otsuseid," ütles Roosimägi, kelle sõnul oli ka Merkeli väljaütlemise taga oma riigi huvi. "Nagu iga riigijuht seisab oma riigi huvide eest, nii seisab ka Merkel Saksamaa huvide eest ja Saksamaa ei taha, et suhted Venemaaga läheks teravaks."
Riikide poliitiline tahe sõltub aga sellest, milline hetk parajasti maailmas on. "Meie väiksed riigid on alati olnud etturid suurte riikide mängus," tõdes Roosimägi, mistõttu tema sõnul ei saa olla täiesti kindel artikli 5 rakendumises.
