Balti keti korraldaja Kalle Jents: videos seisan kahe miilitsamehe vahel, justkui oleks mind arreteeritud

Osalesin Balti keti organiseerimises nii vabariiklikus kui ka Viljandi korraldustoimkonnas. Meie maakonnas oli vaja inimestega katta tõepoolest väga pikk lõik. See oli vist oma 80 kilomeetrit ja seetõttu tulid meile appi teised maakonnad, mida Balti kett ei läbinud.

Mäletan, et jagasime seda trassi üpris konkreetsete lõikude kaupa ning algul oli kõige suurem mure just viimase osa pärast, Karksi-Nuiast kuni piirini, kus umbes 20 kilomeetrit oli väga vähe inimasustust ja peale põhitrassi polnud ka juurdepääsuteid.

Tegelikkus ületas aga igasugused ootused. Ka Karksi-Nuia ja Lilli vaheline tee oli kogu ulatuses inimesi täis ja lausa mitmekordselt. Mul oli võimalus seda kõike näha, kuna hakkasime Viljandist Lilli suunas sõitma siis, kui kett juba hakkas kogunema.

Meil oli Viljandi lauluväljakul enne seda veel suur rahvakoosolek ja siis hakkas tollane autoinspektsiooni ülem meid koos Arnold Kimberiga piiri suunas sõidutama. Ilma vilkuriteta autota polekski me enam läbi saanud. See oli väga ülev vaatepilt. Rahvast oli kogu tee väga, väga palju. Enamuses oli tuldud suurte bussidega, seega nii ettevõtete kui asutuste juhid olid igati appi tulnud, muidu oleks autod teed ummistanud.

Meie sõitsime ja inimesed muudkui lehvitasid. Arnold filmis palju. Seda materjali on hiljem tehtud dokfilmides kasutatud. Kuna rahvast oli nii palju, siis piirile me ei jõudnudki. Kusagil metsa vahel enne Lillit jätsime oma miilitsamasina lihtsalt teeveerde ja ühendasime koos teistega käed. Olen hiljem näinud toredat videokaadrit, kus seisan kahe miilitsamehe vahel, justkui oleks mind arreteeritud.

Pärast seda murdsime edasi, kuna mina olin üks Eesti-poolne piirimiitingu koordinaator ja pidin kindlasti kohale jõudma. Rahvast oli tõesti väga palju, aga kuidagi õnnestus õigeks ajaks kohale jõuda. Mäletan, et kõik läks enam-vähem stsenaariumi kohaselt, aga mingid raketid ja tulevärk vallandus valel ajal ja keegi oleks võinud viga saada. Õnneks seda ei juhtunud ja ega rahvas sest aru saanud.

Tähtis oli ikka see ühine tunne, mida on võimatu kirjeldada. Eks need teavad, kes kohal olid.