„Seepärast on Balti kett lülitatud ka UNESCO vaimse maailmapärandi nimistusse,“ lisas Savisaar. „Me võime koos lätlaste ja leedulastega tänini uhked olla, et ühises koostöös sündis üle 600 kilomeetri pikkune ja pea kahte miljonit inimest kaasanud rahulik protestiaktsioon.“

Savisaar tõdes, et tänaseks on Balti ketist möödas juba 25 aastat, terve inimpõlve jagu aega.
„Rahvarinne äratas rahvas enneolematu ühtekuuluvustunde koondnimega vabadusiha. Rahvas hakkas kavandatud kogunemist nimetama jõulisemalt - Balti kett,“ meenutas Savisaar. „Igas maakonnas ja linnas tekkisid korralduskomiteed, kes suunasid ja juhendasid kogunemist, mille apoteoosiks pidi saama ajavahemik kella 19.00 ja 19.30 vahel, mil nii Vilniusest kui Tallinnast öeldakse inimketti mööda edasi salasõna "vabadus"!

Savisaar lisas, et Balti ketti aitas siduda Eesti Raadio kolmetunnine otsesaade, mis kandis nime "Me hoiame ühte" - selles anti edasi nii liiklusinfot kui isamaalisust. „Inimesi tuli teele oodatust rohkem, kett sai paljudel lõikudel mitmekihiline, samas ei jõudnud kõik osa võtta soovinud liiklusummikute tõttu päralegi," meenutas Savisaar.

„Paraku ei tahtnud Kreml ka pärast Balti ketti aru saada, et Balti riikides pole tegemist väheste äärmuslike separatistidega, kes tahavad lahkuda "nõukogude rahvaste vennalikust perest",“ tõdes Savisaar ning nentis, et sellist ühtsuse tunnet nagu toona oleme hiljem kogenud haruharva. „Viimati saime samasuguse elamuse laulupeo ajal. See sisendab lootust, et me suudame erimeelsustest üle saada ja ühiselt Eesti riigi selliseks ehitada, et siin oleks meil kõigil hea elada.“

Lisaks linnapea vastuvõtule toimus raekojas väike päevakohaste ettekannetega konverents ning esitleti ajaloolase, linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakase raamatut „Kui väiksed olid suured. Balti kett 25“. Ühtlasi andis linnapea pidulikul üritusel Voldemar Kuslapile üle Tallinna raemedali pikaajalise viljaka lauljakarjääri eest Estonia teatris.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena