Tervishoiutöötajate läbirääkimistel ei jõutud töötasu küsimustes kokkuleppele
Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu teatel ei jõutud täna toimunud läbirääkimistel kokkuleppele, läbirääkimised jätkuvad 15. septembril.
"Eesti on tervishoiukuludelt SKP-st Euroopas eelviimane ja praeguste poliitiliste otsustega läheb ilmselt ka Rumeenia meist mööda," ütles arstide liidu president Andres Kork.
Kork lisas, et see peegeldab otsustajate suhtumist rahva tervisesse.
Rahapuuduse tõttu ei suuda haigekassa arstidele ja õdedele tagada ka seadusega nõutud täienduskoolitust.
Haiglajuhid soovitasid seetõttu alandada ravikvaliteedi tagamise nõudeid ja vähendada kohustuslikku täiendõpet aastas 60-lt tunnilt 40-le, kuid tervishoiutöötajad ei nõustunud kvaliteedis järele andma.
Haigekassa nõukogus vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada.
Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra ja piltlikult öeldes jääb patsientidel saamata eriarstiabi mahus, mis võrdub näiteks Pärnu või Ida-Viru keskhaigla terve aasta tööga.
Haiglate liidu teatel oli läbirääkimiste üks võtmeküsimusi töötasu. "Haigekassa eelarve võimaldab prognoosi kohaselt tõsta tervishoiutöötajate palka 2015. aastal 6,2 ja 2016. aastal 6,5 protsenti," ütles Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Praegu kehtiv kollektiivleping sätestab arstide miinimumtasuks 8 eurot tunnis, õdedel ja ämmaemandatel 4,5 eurot, kiirabitöötajatel 3,83 eurot ja hooldustöötajatel 2,6 eurot tunnis.
6,2 protsendise palgatõusu järel oleks arstide miinimumtunnitasu 2015. aastal 8,5 eurot, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,78 eurot, kiirabitehnikutel 4,06 eurot ja hooldustöötajatel 2,76 eurot tunnis.
