Alkokeelu vastased: oskame ise otsustada, kus ja kuidas juua – võimud tegelegu korrarikkujatega!
"Mind see avaliku joomise teema eriti ei koti – mina pudeliga mööda tänavaid ei kooserda. Purjus laamendajad ja muud korrarikkujad on ka selle uue seaduse järgi nagunii karistatavad, aga see Tallinna linnavalitsuse plaan avalikus kohas joomine keelata lõhnab millegipärast pigem selle järele, et kui pudeli õllega murul istuvale viisakale härrale ei saa politsei midagi ette heita, siis mupo võib Tallinna määrusele viidates lajatada trahve nii nagu torust tuleb. Ja ühtlasi täita sellega linnakassat. Poleks üldse paha teenistus," arvab teine.
"Alkopoliitika peaks olema üle riigi ühesugune. Pole ju normaalne eeldada, et inimesed teavad iga omavalitsuse alkoholi tarbimise korda. Kas nüüd pannakse siis iga asula sildi juurde lisatahvel joomise lubamise kohta? Tulge mõistusele!" hüüab kommenteerija.
"Mida vähem joomist, seda parem. Õigemini öeldes alkoholi liigtarbimist või kuritarvitamist. Kahjuks on võitlus sellega aga lootusetu, sest kes jõi, see joob ja jääb jooma, sõltumata seadusloomest riiklikul- või munitsipaaltasandil. See kontingent pole sellest kunagi midagi teadnud, ei tea, ega taha ka tulevikus midagi teada. Parem tegelge asfaldiaukude parandamisega – sellest on vähemalt mingigi kasu," soovitab teine.
"Mis vahet sel on, kas on lubatud või mitte? Ega neid joojaid nüüd rohkem tänavale ei tulnud ju. Need, kes jõid enne, need joovad ka praegu ja joovad ka edasi poe nurga peal. Vahe on ainult selles, et kui ma pärast väsitavat tööpäeva koju jalutades ühe jahutava õlle tahan teha, siis oleks ju tore, kui ma ei peaks selle pärast riigi taskut täitma. On suur vahe inimlikul lonksamisel ja avaliku korra rikkumisel," arvab kolmas.
"Linnavalitsus eeldabki, et linnarahvas on haige mõistusega. Terve mõistusega inimene teab ise, kus ja kuidas juua. Vabariigi valitsus peab oma rahvast targemaks ja lubab neil enda mõistust kasutada," seletab neljas.
