Lugeja: inimene pole tsirkuseahv, et talle peab käitumisnorme ette dikteerima!

Ühiskonda sobituv inimene peaks ise suutma oma tegude eest vastutada, mitte ei pea talle seadustega käitumisnorme ette dikteerima. Kui häirib kaaskodanikke, siis ära koristada – pole vahet, kas ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud, narkolaksu all või lihtsalt lollakas. Kui oskab käituda, pole ju probleemi.

Sama lugu liiklusega: miks peab üksikute oskamatute pärast tobedaid reegleid kehtestama, kiirust piirama, arutul hulgal märke üles panema ja sundima inimest mööda nööri käima, vabandust, sõitma?

Inimene pole tsirkuseahv – teda pole vaja dresseerida. Inimesel peab endal mõistus peas olema – ta peab suutma olukordi hinnata, analüüsida ja vastavalt sellele peab ta oskama valida oma sõidustiili – märkide, joonte ja segaste reeglistike abita – lihtsalt oma aju kasutades.

Ei suuda seda? Teeb esimese kõksu: hoiatus. Teeb teise veel: trahv. Teeb kolmanda? See on juba seaduspärasus: sõidukeeld, minu pärast kasvõi igaveseks – sõiduk konfiskeerida ja juhiloa asemel anda talle tasuta ühistranspordi kaart – tuleb ühiskonnale odavam ja ohutum kui suutmatu poolt puruks sõidetud kaaskodanike lappimine ja laipade matmine.

Igaühel lihtsalt ei ole seda soont. Ei midagi pahasti! Muidu toredad inimesed, aga üks ei oska sõita ja teine ei oska juua – ei pea ju ühiskond neid taluma.

Suund tuleks võtta sellele, et ühiskonda mittesobituvad isendid saaks isoleeritud tegevusest, millega nad teisi häirivad või ohte tekitavad. Lolliksjoomine on vaid üks pisike osa, avalikus kohas joomine sellest vaid murdosa.

Peaks ikka terviklikumalt asju vaatama, mitte vaid emotsioonide ajel end ühele killukesele pühendama ja siis sealjuures veel maailmaparandaja nägu tegema.