Andres Laiapea: Balti konföderatsiooni idee väärib tõsist kaalumist
Bērziņš leidis toona, et Balti riigid, või vähemalt Eesti ja Läti, peaksid moodustama konföderatsiooni, sest on eraldi liiga väikesed selleks, et tänapäeva maailmas riigina edukalt toimida või pikemas perspektiivis püsima jääda.
"Elanike arv siin ei saa ühe põlvkonna jooksul oluliselt suureneda isegi demograafilise plahvatuse korral. Idee luua Liivimaa konföderatsioon, mis kõlab praegu nagu utoopia, väärib aga poliitilist arutelu. Oleks tarvis luua liit Eestiga, suurendades meie poliitilist ja majanduslikku mastaapi, meie turgu," toetas teda Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv eurosaadik Sandra Kalniete.
Eestis suvatses lätlaste mõtet kommenteerida ainult Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito, kes avaldas arvamust, et konföderatsiooni loomine Euroopa Liidu sees on "aprioorne nonsenss", aga kui Läti peab seda silmas "kui stardiplatvormi EL-st lahkumiseks, siis on see tark idee ja see tulekski teoks teha."
Kahjuks ei õnnestunud selgitada välja, mida arvavad sellest teised Eesti poliitikud.
Vahepeal ei ole teema aktuaalsus aga sugugi vähenenud. Hoopis vastupidi: pingete kasv Lääne ja Venemaa vahel ning sellest tulenev julgeolekuolukorra teravnemine Euroopas, mis ähvardab jätkuda kogu ettenähtavas tulevikus ja võib kergesti viia äärmiselt negatiivsete arenguteni, tõstatab erilise tähtsusega julgeolekualased aspektid.
Eesti territoriaalkaitse üheks nõrgimaks lüliks on alati olnud Läti. Seda juba 13. sajandil, meie muistse vabadusvõitluse ajal, kui just sealt kaudu tungisid maale saksa ristirüütlid.
Landeswehri sõjas said sakslased lüüa ning Eesti sõjaline toetus Läti Vabariigile hoidis siis ära Lätimaa langemise punaste kätte, mis oleks tähendanud endast vahetut ohtu ka Eesti rahvale. Tänaseks on Läti esmane iseseisev kaitsevõime aga taas sellises seisukorras, mis ei luba loota seda, et võimaliku konflikti korral kolmanda riigiga saaks jääda avamata lõunarinne.
Eesti julgeoleku peamiseks tagatiseks on loomulikult suurte geopoliitiliste vastasseisude ja konfliktide ärahoidmisele suunatud rahvusvaheline pingelõdvenduspoliitika, aga alati tuleks olla valmis ka mustemateks stsenaariumiteks. Konföderatsiooni loomine Lätiga aitaks seda valmisolekut kindlasti oluliselt parandada ja tugevdada.
Otsese riigikaitse kõrval on veel paljud teised, näiteks majanduslikud, sealhulgas regionaalpoliitilised aspektid, mis väärivad samuti täit tähelepanu.
Eesti ja Läti konföderatsiooni pealinna kõige loomulikumaks asukohaks oleks Valga/Valka linn. Eesti pealinn asuks endiselt Tallinnas ja Läti pealinn Riias, ühised institutsioonid peaksid aga asuma meie ühises linnas. See aitaks kahtlemata tasakaalustada mõlema maa regionaalset ja majanduslikku arengut.
Aega ei pruugi olla jäänud enam väga palju.
Kui meie poliitikud näitavad oma sõnavõttude ja tegudega, et Eesti on Ukraina kriisis mitte erapooletu vaatleja, vaid osapool geopoliitilises konfliktis, siis ei maksa imestada, et ka Venemaa käsitleb meid just sellena ja lähtub oma poliitika kujundamisel enda julgeolekualastest huvidest. Seda silmas pidades ei ole me praegu kaugeltki valmis selleks, mis meid võib – halvimal juhul – ees oodata.
