Urmo Karusoo: miks lubati avalikus kohas jooma hakata?
2013. aastal Eesti keskmine akoholitarbimine langes ja loomulikult võttis meie riik seetõttu tarvitusele tõhusad vastumeetmed: lubati avalikus kohas jooma hakata. Miks? See ilus jutt aktsiisi tõstmisest, et inimesed vähem purjutaksid, on lihtsalt üks loll iba ja häbi neile, kes seda veel räägivad või usuvad. Meie riik müüb meie rahva tervist ja heaolu vahendustasu eest alkoholitootjatele. Ja mul on tõsiselt kahju neist, kes sellest ikka veel aru ei saa.
Mida selle avaliku joomarlusega siis võideti? Mina olen juba tulemusi näinud oma maja vastas asuvas pargis, kus istuvad nüüd pea igal pingil purjutajad, kes ei häbene ka möödakäijaid kõnetada – vahel viisakal, vahel natuke vähem viisakal moel. Ega ei hakata ju iga pisiasja peale politseid ka kutsuma.
Noori peresid näeb seal kandis üha vähem. Olen näinud muru sees katkisi õllepudeleid – sealsamas, kus käivad lapsed mängimas ja kus oma koeri jalutatakse. Vihmase ilmaga kolitakse edasi bussipeatustesse, kus istutakse kasvõi üksinda viinapudeli kõrval, ja need, kes bussi ootavad, seisavad paduvihma käes.
Iga endast lugu pidav omavalitsus võiks vähemalt oma piirkonnas klaastaara ära keelata, et klaasikillud kellelegi viga ei teeks. See vast joomist nii palju ei piiraks, et me riigiisad jälle murelikuks muutuksid ja järgmised meetmed tarvitusele võtaksid: näiteks langetaksid alkoholitarbimise vanusepiiri või lubaksid joomist lasteaedade territooriumil? Saab ju eestlane iga oma liigutuse kõrvale seda nii vajalikku õllet ka purgist tarbida.
Kui nüüd hakata natuke edasi juurdlema, siis lubas valitsus alkoholiaktsiisi arvelt tõsta lastetoetusi, aga lapsed ju ei saa kodus juua – siis las joovad õues ja toovad selle raha ilusti valitsusele tagasi.
Ma ei tea ühtegi korda, kus normaalselt käituv täiskasvanud inimene on trahvi saanud selle eest, et pargipingil ühe või paar pudelit õlut libistab. Politsei on käskinud alati lihtsalt pudeli tühjaks valada ja ma hästi ei usu, et avalikus kohas joojatel pärast seadusemuudatust nüüd pidevalt vanust kontrollitakse. Kui nüüd saame tulevikus uudistest lugeda, et tänavu alkoholitarbimine jälle suurenes, siis on see soovitud tulem. See ongi see, mida meie riik tegelikult soovib.
Miks me ikkagi propageerime alkoholi? Miks on internet täis pildikesi kirjadega stiilis "Kui su sõber ütleb, et jood liiga palju, siis otsi uued sõbrad!" või "Käes on reede – jälle pildituks!"? Kas me tõesti ei hooli üldse alkohoolikute peredes kasvavatest lastest. On meil ükskõik naistest, kelle kallis kaasa ei suuda napsusena rusikaid vaos hoida? On meil ükskõik joobes juhtide põhjustatud liikluskaosest? Kas Eesti inimesel on ükskõik neist alkoholi põhjustatud kahjudest, millest president oma aastapäevakõnes rääkis? On meil niisama ükskõik kui valitsusel? Kas tõesti on vaja nii palju juua, või on tõesti purjus nii äge olla, et empaatiavõime ümbritseva suhtes kaob?
Minu ideed ravida ühiskondlikku alkoholismi kanepi legaliseerimisega materdatakse aga meedia poolt nii tobeda propagandaga, et iga täie mõistusega kodanik peaks sellest ammu läbi nägema. Loomulikult ei kajastatata meil uudiseid legaliseerimisjärgsest olukorrast Colorados, kus on vähenenud kuritegevus, liiklussurmad on harvenenud ja isegi teismeliste kanepitarbimine on langusteel. Kel huvi, peab ise uurima ja lugema, aga kahjuks vaid inglise keeles.
Meie propaganda seevastu ilmutab vaid selliseid artikleid nagu näiteks "EIK kanepist: mõistet "ravim" saab kasutada ainult kasulike ainete kohta", kusjuures artikkel ise räägib hoopis sünteetilistest kannabinoididest, mis on vägagi ohtlikud ained ja mis on tegelikult keeluseaduse otsene tagajärg! Ju loodetakse, et inimesed on nii juhmid, et pealkiri sööbib mällu ja artiklit läbi ei loetagi, kuid mina ootan meie vabariigi kodanikult pisut enamat.
Loodan, et enamikule hakkab juba kohale jõudma, et kanep on kordades ohutum kui alkohol. Selle "miks peab midagi tarbima?" jutuga ei võideta enam midagi, sest asi polegi ju alati selles, mida ise tarbida – pigem loeb, mida tarbivad need, kelle harjumuste üle meil kontroll puudub.
Kõige lihtsam näide: kui teie 16-aastane tütar jääb õhtul pimedas klassiõhtult tulles bussi ootama, siis siis kumma aine mõju all te eelistaksite, et samas peatuses passivad tüübid on? Või näiteks kumbasid eelistaksite kortermajas oma naabritena? Mõttekohti on palju ja mõtlema peaksime me kõik. Harige ennast ja uurige, kes põhjustab teistele rohkem jama: kas joodik või "pilvik".
Kõik peaksid võtma seisukoha kanepi legaliseerimise suhtes, kuid selle asemel, et uurida seadust ja pimesi uskuda meie riigiisade rahvameelsust, tuleks uurida teadust, statistikat ja legaliseerinud riikide näiteid. Eesti meedia kaudu pole loomulikult mõtet tõest infot otsida, sest meil võideldakse nii aktiivselt selle nimel, et rahvas ikka jooks ja jooks ja jooks veel rohkem.
Alatiseks jäävad kanepi vastu loomulikult võitlema need, kes lõikavad kasu alkoholimüügist ja narkoärist, rumalad ja harimatud propaganda ohvrid ning noormehed, kes ei suuda kainet naist voodisse rääkida.
