Soome ajalooprofessor: Soome tegi NATO-sse astumata jättes vea – Eesti tunneb Venemaad
Mingil kummalisel põhjusel kujutasid soomlased ette, et on Venemaa ja venelaste asjatundjad. See väärkujutelm on Maunula sõnul pärit samast kohast kui usk „vene hinge“, vahendab Suomen Kuvalehti.
„Me usume, et venelaseks olemine ja vene mõtteviis on mingit sorti esoteeriline jõud, millega me oleme seotud pea paranormaalsete sidemetega. Me oskame häälestada oma ajud Puškinit lugevate, vodkat joovate ja molli kalduvaid laule kuulavate naabrite sagedusele ning muu maailm peaks kuulama meie meediatõlgendusi vene hinge keelte kõlast,“ kirjutab Maunula.
Mingil põhjusel aga muud maailma soomlaste Venemaa-tundmine ei veena, märgib Maunula. Kaitseminister Carl Haglundi mainitud varasem soomlaste uskumus, et Soome võiks toimida mingisuguse demokraatliku ämmaemandana, kes juhib Venemaa õiges suunas pluralistliku ja liberaalse demokraatia poole on Maunula arvates soomlaste Venemaa-tundmise nõrkuse ning ennasttäis ja pompöösse Venemaa-tarkuse etalonnäide.
Kahetsusväärselt suur osa Soome Venemaa-ekspertide avaldustest on Maunula hinnangul põhjendamata subjektiivne sõnamulin, milles andmete ja sõjalispoliitiliste realiteetide analüüs jääb teisejärguliseks.
„Kui keegi meie naabruses tunneb Venemaad hästi, siis on see Eesti. Meie lõunanaabritel tuli aastakümnete jooksul traagiliselt Vene poliitikaga väga lähedalt tutvuda. Kui nad taas iseseisvaks said, kuidas kasutasid nad oma Venemaa-tundmist? Joostes NATO-sse kohe, kui see oli võimalik. Nüüd on Eestil NATO ja Ühendriikide antud julgeolekugarantiid. Kes mängis tegelikult oma kaardid paremini välja: Soome või Eesti?“ küsib Maunula.
