Varajane ärkamine hävitab nii õpihimu kui söögiisu
Olen ise olnud alati pigem varajane ärkaja. Isegi pärast keskööd või varastel hommikutundidel magama minnes ärkan ma hommikul ikka hiljemalt 10 paiku üles. Lisaks olen ma suurema osa oma elust harrastanud varakult magama minemist. Ometi pole need kaks faktorit säästnud mind unistest esimestest koolitundidest ja lakkamatust haigutamisest. Kui koolitunnid algavad kell 8.00 ja kool ei asu just naabermajas, tuleb paratamatult umbes tund aega varem üles tõusta. See võib aga ka n-ö lõokese eluviisiga inimese jaoks parajaks pähkliks osutuda.
Vähe sellest, et varasel kellaajal voodist välja saamine on paljude jaoks probleem, veel suuremaks komistuskiviks võib osutuda hommikul söömine. Tõenäoliselt on kõik kuulnud vana tõde, et hommikune söögikord on päeva tähtsaim. Ilmselt on kõik kogenud ka seda, et unisena voodist välja kakerdades ja kähku endale eluvaimu sisse ajades ei taha hommikusöök kohe üldse hea maitseda. Lisaks on säärastel unistel hommikutel iga minut arvel – tervisliku pudru keetmiseks on keeruline aega leida. Parimal juhul kulistatakse alla tass kohvi ja haaratakse tee peale võileib kaasa.
Õnneks käin praegu ülikoolis ning kell 8.00 algavaid loenguid on esialgu vaid korra nädalas. Keskkooli ajal oli varajane ärkamine ja hommikune söömine aga tõsine probleem. Kuna ma enamasti ärkan vabadel hommikutel 8 paiku, tundus alati, et just üks tunnike und jääb puudu.
Mis hommikuti söömisesse puutub, siis läbi suure häda üritasin sellega hakkama saada, kuigi isu absoluutselt polnud. Söömata ei saanud ka jätta, sest muidu oleks klassikaaslased pidanud juba pärast esimest tundi minu korisevat kõhtu kuulama. Viimasel keskkooliaastal üritasin ennast varahommikuse toidu sisse toppimisega mitte nii palju ahistada ning võtsin kooli süüa kaasa, et pärast esimest või teist tundi tekkivat nälga kustutada. Ometi polnud seegi kuigi mugav ega tervislik variant.
Arvan, et mõistlik oleks koolitundide algust tunni võrra edasi lükata. Esiteks on suur osa õpilastest n-ö öökulli eluviisiga, mis tähendab seda, et nad ei hakka nagunii kell 22.00 voodisse minema. Neil ei tule sellel kellaajal lihtsalt und.
Teiseks on isegi varajastel ärkajatel keeruline hommikul voodist välja saada. Ilmselt on ka selliseid inimesi, kes juba 6 paiku voodis vähkrema hakkavad, kuid enamus varajasi ärkajaid tõuseb üles umbes kell 8 ehk ajal, mil koolitunnid paljudes koolides juba algavad.
Kolmandaks toob õpilaste kella 8-ks koolipinki kupatamine lisaks üldisele haigutamisele ja tukkumisele kaasa halvad toitumisharjumused. Neil pole nii varajasel kellaajal isu, või napib aega, et endale korralik hommikusöök valmistada. Üks hommikune lisa-unetund võib paljude jaoks asja paremuse suunas muuta.
Hea lugeja, kas ka sinul on niisugused probleemid? Kas sulle kõige meelepärasem uneaeg sobib kokku traditsiooniliste aegadega, mil kooli ja tööle minnakse? Kas sinu arvates on normaalne, et kõigilt eeldatakse kooli ja tööle jõudmist 8-9 paiku hommikul? Millisel kellaajal sa ise kõige parema meelega magama läheksid ja üles ärkaksid? Kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee või võta sõna kommentaariumis!
