Eestlaste haridustase on aruandes analüüsitud riikide hulgas üks kõrgemaid. 90 protsendil 25–64-aastastest inimestest on vähemalt keskharidus, samal ajal kui OECD keskmine on 75 protsenti.
Lisaks headele keskhariduse näitajatele on Eestis keskmisest kõrgem ka kõrgharidusega inimeste osakaal: nimelt 37 protsenti võrrelduna OECD keskmise 32 protsendiga.
Tekkinud on aga märgatav erinevus kõrgharidusega naiste ja meeste osakaalus. Kui kõrgharidusega 25–64-aastaseid naisi on Eestis 45 protsenti, mis ületab tunduvalt OECD keskmise (34%), siis mehi kõigest 28 protsenti ning see näitaja jääb ka alla keskmise (30%).
Aruandest selgub ka, et 42 protsendil Eesti 25–64-aastastest kodanikest on kõrgem haridustase kui oli nende vanematel. Ka see näitaja ületab OECD keskmist ning on eriti kõrge naiste puhul: 50 protsenti.
Eesti pedagoogiline personal vananeb
2012. aastal oli Eesti keskkooliõpetajatest 49 protsenti vanemad kui 50 aastat. ELi riikides on keskmiselt on see näitaja 37 protsenti.
Siit ilmneb, kui oluline on säilitada või suurendada õpetaja elukutse atraktiivsust. Samal ajal on Eesti õpetajad uuringusse kaasatud riikide võrdluses oma enam kui 20-aastase õpetajastaažiga ühed kogenuimad.
Lisaks näitab aruanne, et õppimiseks on Euroopas üha avaramad võimalused ning heal tasemel haridus ja oskused tasuvad end ära nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Siiski ei tähenda sarnane haridustase mitte alati sarnast oskuste taset. Õiged oskused on määrava tähtsusega just üleminekul koolist tööle.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aastaaruande „Haridusülevaade 2014“ (Education at a Glance 2014), mis hõlmab 34 OECD liikmesriiki, sealhulgas Eestit.
