Vaher: teiste riikide kinnipeetavate lubamine Eesti territooriumile tõstab meie julgeoleku ohuhinnangut ja toob täiendavaid kulusid
Endine siseminister ja praegune riigikogu saadik Ken-Marti Vaher (IRL) leiab, et Eesti peaks enda territooriumile teiste riikide kinnipeetavate lubamisel endiselt konservatiivset joont hoidma, kuna vastupidine võib olla ohuks meie julgeolekule ja tuua täiendavaid kulusid.
Vaher ütles Delfile, et see pole kaugeltki esimene kord, mil Eestil palutakse võtta enda territooriumile kinnipeetuid, või ka näiteks põgenikke kriisipaikadest.
"Kõiki taotlusi on minu teada põhjalikult kaalutud ja langetatud igal aja hetkel konkreetset juhtumit puudutavad otsused. Eesti on senini hoidnud konservatiivset joont ja ei ole ühtegi isikut vastu võtnud, lähtudes eelkõige julgeolekuhinnangust ja praktilistest keerukustest selliseid isikuid Eestis hoida," ütles Vaher.
"Mõistlik on seda joont hoida ka edaspidi, arvestades ka meie riigi väiksust kui asjaolu, et suudame taotlejatele pakkuda paremini omapoolset koostööd ja abi teistest valdkondades," lisas eksminister.
"On selge, et selle hoiaku muutmine ehk jaatav otsus vastuvõtmise kohta tõstab ohuhinnangut Eesti julgeoleku kohta ja toob sellest tulenevalt riigile kaasa ka täiendavaid kulusid, eelkõige meie julgeolekuasutustele".
Eesti Ekspress kirjutas täna, et nende andmetel peab Eesti valitsus Ameerika Ühendriikidega salakõnelusi Guantanamo vangilaagrist ühe vangi vastuvõtmiseks.
Ettepanekuga vangi vastuvõtmiseks tuli välja välisminister Urmas Paet. Nõupidamine lõppes otsusega, et Eesti tutvub lähemalt, milliseid inimesi USAl meile pakkuda on. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ameeriklased tutvustavad võimalike vabastatavate toimikuid ja seejärel teevad Eesti ametnikud nende põhjal oma valiku. Selle käigus hinnatakse kandidaatide võimalikku ohtlikkust Eesti ühiskonnale.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on USA uuesti palunud Eestil vastu võtta üks Guantanamo vangilaagrist pärit vang, Eesti pole aga selle kohta ühtegi otsust teinud.
